Algatatud on seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, et luua reeglistik, kus patsiendile hüvitatakse raviveaga tekkinud tüsistus kohtuväliselt. EHL leiab, et et idee on küll hea, kuid süsteemi käivitamiseks tuleb leida vahendeid riigieelarvest, sest haiglatel raha sinna panustamiseks puudub.

Kuigi meditsiin areng toob üha rohkem kaasa võimalusi, kuidas kiiremini ja tõhusamalt inimeste tervise eest hoolt kanda ja vajadusel ravida, on siiski olemas risk, et midagi läheb protseduurides viltu.

Eelmainitu on üks põhjuseid, miks EHL-i juhatuse esimehe Urmas Sule sõnul on meedikute vastutuskindlustuse süsteemi vaja patsientide jaoks, kellega mis iganes põhjusel midagi juhtub.

"See on patsientide jaoks hea lahendus ja tervishoiusüsteemile tervikuna tähendab kord tegelikult seda, et me saame tervishoiu kvaliteedijuhtimise süsteemi oluliselt paremaks muuta," ütles Sule ERR-ile.

Samas on süsteemi loomine ja ülalpidamine väga keerukas ja kallis ettevõtmine. Ka Sule viitas, et rahastus tekitab hetkel küsimusi ning jätkusuutliku süsteemi loomiseks tuleb kindlasti leida riigieelarvest täiendavat rahastamist.

"Haiglate liit on korduvalt juhtinud tähelepanu, et meil tegelikult ei ole neid vahendeid, mida siis patsientidele hakata täiendavalt välja maksma. Siis peaks see tulema teiste patsientide või tervishoiutöötajate arvelt. Haiglate liidu arvates ei ole see õige asi ehk teisisõnu on vaja lisavahendeid," rääkis Urmas Sule.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste sõnul pole ka ministeeriumi huvides loodavat süsteemi rahastada teiste inimeste tervise ja heaolu arvelt.

"Seda me kahtlemata teame ja arvestame. Kõik osapooled on seda meelt, et tõesti vahendid ei peaks tulema ravirahast. Selles mõttes see ongi seotud ka tervishoiu üldise rahastamisega. Lisaraha ravikindlustuse eelarvesse - täpselt nii nagu seda eraldati käesoleval aastal - on kavas riigieelarvest taotleda ka järgnevatel aastatel," ütles Paluste ERR-ile.

Sule lisas, et ohukohad konkreetse idee juures peituvad detailides ning nii nagu Eesti kindlustusseltside liit on ka EHL arvamusel, et süsteemi luues tuleb väga täpselt seadusega ära määratleda, milliste juhtumite puhul ja kui suures ulatuses on inimesel õigus hüvitist saada.

Väljatöötamiskavatsuses on praegu viidatud ainult keskmise hüvitise suurusele, mis võiks olla umbes 5000 eurot, mis on aga selgelt liiga väike summa. Paluste ütles, et viide hüvitiste kindlaks määramisele ning konkreetsete ja õiglaste summade kehtestamisele on liitude poolt õigustatud. Seepärast pole ka väljatöötamiskavatuses kirjutatu kivisse raiutud ning diskussioonile osapooltega ollakse sel teemal avatud.