Ringmaa (78) jääb vanglasse, kuna riigikohus ei võtnud arutusele tema kaitsja Raiko Paasi määruskaebust kohtumäärusele, millega ei vabastatud Ringmaad vanglast elektroonilise valve all.

Kuna riigikohus asja arutusele ei võtnud, siis jõustus Tartu ringkonnakohtu veebruaris tehtud määrus kuu aega varasema Viru maakohtu määruse muutmata jätmise kohta.

Kohus märkis, et ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses, kuid Ringmaal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ning see näitab kohtu arvates, et ta on hoolimata pikaajalisest vangistusest endiselt käitunud ebaseaduslikult.

"Samuti nähtub vangla esitatud iseloomustusest, et Ringmaa ei tunnista enda süüd lõhkeseadeldiste valmistamise osas. Seetõttu puudub ringkonnakohtul veendumus, et ta on teinud järeldusi oma erakordselt ohtliku tegevuse osas ja muutnud oma suhtumist õiguskorda," tõdes kohus.

Samuti leidis kohus, et kinnipeetava tervislik seisund, soov kodus surra ja madal tõenäosus uute kuritegude toimepanemise osas ei ole õiguslikus mõttes piisavateks põhjusteks, et vabastada ta ennetähtaegselt vangistusest.

"Kuna Ringmaa kannab karistust muuhulgas raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral tugevalt riivata ühiskonna õiglustunne," nentis kohus.

Kaitsja Raiko Paas on aga märkinud, et asjaolud, mis räägivad Ringmaa vabastamise kasuks on kaalukamad neist asjaoludest, mis räägivad vabastamise vastu ning vaidlustas maakohtu määruse ringkonnakohtus.

"Ringmaa on tänaseks vangistuses olnud üle 11 aasta, mis on piisav aeg tema käitumise mõjutamiseks ning kuritegudes, mis on kaasa toonud inimohvreid, on Ringmaa õigeks mõistetud," märkis Paas kohtus.

Kaitsja sõnul on tema tervis vanglas viimasel ajal halvenenud ja talle on määratud hooldaja, samuti on uute kuritegude toimepanemise risk väga madal ehk 14 protsenti.

Paasi kinnitusel soovib Ringmaa taastada suhted lastega, kuid kõrge ea ja terviseseisundi tõttu ei pruugi see hiljem enam olla võimalik.

Ka Ringmaa avaldas maakohtus istungil, et soovib vabaneda tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve all. "Tervis on halb ja surm on silmade ees. Vabaduses ei hakka kuritegusid toime panema ja ei kujuta endast mingit ohtu," kinnitas ta kohtus.

"Tahaksin minna koju ja olla laste juures ja nende juures surra," ütles ta.

Ringmaa süüdimõistmine

Alates 2005. aasta sügisest vanglas viibiva Ringmaa 15-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta veebruaris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele.

Vandeadvokaat Urmas Simon taotles riigikohtult Ringmaa õigeksmõistmist kahe lõhkemata jäänud pommi süüdistuses ning talle pensioni väljapetmise eest leebema karistuse määramist.

2009. aasta detsembri lõpus teatas toonane juhtiv riigiprokurör Margus Kurm, et ta loobub Ringmaa süüasjas Tallinna ringkonnakohtus langetatud kohtuotsuse vaidlustamisest.

Kurm taotles ringkonnakohtus edutult Ringmaa süüdimõistmist kõikides plahvatuse episoodides alates 2003. aastast ning talle rangeima võimaliku ehk eluaegse vangistuse mõistmist.

2009. aasta märtsis karistas Harju maakohus Ringmaad kahe lõhkekeha paigaldamise ning kelmuse eest 15-aastase vangistusega. Kohus mõistis Ringmaalt välja riigi tsiviilhagi 20 255 krooni, sundraha 10 875 krooni ja advokaadile 10 000 krooni. Maakohus ei rahuldanud Ringmaa vastu esitatud tsiviilhagisid summas 6 661 382 krooni.

Kohus mõistis Ringmaa süüdi Tallinnas Lasnamäel Punane tänav 15 taarakioski juurde pommi panemises 2001. aasta 11. aprillil ning Pae tänav 23 2003. aasta 19. novembri öösel pommi panemises. Mõlemad pommid avastati ning need ei plahvatanud.

Ühtlasi mõistis kohus Ringmaa süüdi pensioniametile võltsitud tööraamatu esitamises, mille alusel maksis amet talle 2001. aasta maist 2005. aasta novembrini alusetult 20 255 krooni pensionit.

Ringmaa väidetav süü jäi tõendamata

Maakohus mõistis Ringmaa süü tõendamatuse tõttu õigeks 1994. aasta 5. detsembril Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu külas plahvatuse korraldamises, 1998. aasta 18. detsembril Tallinnas Pae 48 trepikojas toimunud plahvatuses, milles hukkus Nina (46) ja tema kaheaastane lapselaps ning vigastada sai veel kaks inimest.

Kohus mõistis Ringmaa õigeks 2000. aasta 22. septembri öösel Tallinnas Sõpruse puiesteel Hansapanga rahaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2001. aasta 4. jaanuaril Vikerlase 23 maja juures pangaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2003. aasta 11. mai varahommikul Pae 23a elumajas toimunud plahvatuses, milles hukkus Valentina (56) ning üks inimene sai kergelt vigastada.

Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2004. aasta 17. mai öösel Pae 23a majas toimunud plahvatuses ning 2004. aasta 3. septembri hommikul Pae 68/78 kõrval asuvas telefonikabiinis toimunud plahvatuses, milles hukkusid 55-aastane mees ja 54-aastane naine. Kohus mõistis Ringmaa õigeks ka 2005. aasta 6. aprilli hommikul Punane 17a maja juures asunud taarakioski taga toimunud plahvatuses, milles sai vigastada 64-aastane mees.

Kohus ei pidanud Ringmaa süüd tõendatuks ka 2005. aasta 9. septembri hommikul Pae 56 maja ühe rõdu all toimunud plahvatuses, milles hukkus 66-aastane mees ja vigastada sai üks laps. Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2005. aasta 3. novembri hommikul Pae 19 maja juures toimunud plahvatuses, milles hukkus 27-aastane mees.

Kaitsepolitsei võttis Ringmaa kuritegudes kahtlustatuna kinni 2005. aasta 11. novembril ning alates sellest ajast viibib ta vanglas. Pärast Ringmaa kinnipidamist lõppesid ka plahvatused.

Ringmaa on enda seotust plahvatustega kategooriliselt eitanud.