Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

ERR Roomas: ühise deklaratsiooni sõnastamine ei olnud lihtne

27 Euroopa Liidu liikmesriiki allkirjastasid laupäeval uue Rooma deklaratsiooni, milles kuulutasid ühenduse terviklikkust ja jagamatust, ent tunnistasid mitmekiiruselise lõimumise võimalust. Euroopa Liidu juubeliaastapäeva jälgib Roomas meie korrespondent Johannes Tralla.

Euroopa Liidu asutamishetk oli 60 aastat tagasi - 1957. aastal allkirjastasid kuus riiki Roomas Kapitooliumi mäel lepingu, millega loodi Euroopa Majandusühendus. Täna kogunesid täpselt samas kohas 27 Euroopa Liidu valitsusjuhti - kõik peale Briti peaministri, et näidata Suurbritannia lahkumiskõneluste eel ühtsust ja sõnastada Rooma leppe aastapäeva puhul liidu tulevikuprioriteedid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kõigile vastuvõetava deklaratsiooni sõnastamine polnud lihtne, tunnistas peaminister Jüri Ratas.

"Eks selle nädala jooksul oli sõnumeid mõnestki riigist. Nädala alguses, et nad nõustuvad Rooma deklaratsiooniga, nädala keskpaigas sõnumid, et ei nõustuta ja nädala lõpu poole, et nõustutakse. Nägime, et kõik 27 riiki ühtselt kirjutasid alla ja ei olnud neid erimeelsusi täna enam laual. See annab väga kindla aluspõhja, et Euroopaga edasi minna," rääkis peaminister.

"Muidugi olen ma skeptiline ja kaalusin, kas deklaratsioonile alla kirjutada või mitte," tunnistas omakorda Kreeka peaminister Alexis Tsipras.

Kreeka valitsusjuht tahtis enne allkirja andmist pääseda pildile sõnumiga Kreeka raskest majandusolukorrast ja saada deklaratsiooni lõigu, mis tõstaks esile sotsiaalsed prioriteedid. Kuna seda soovis ka Prantsusmaa, läks lõik sisse. Poola valitsusjuht ähvardas seevastu tseremoonialt kõrvale jääda, kui liidu tulevikuna kirjeldatakse mitmekiiruselist Euroopat, mida tahtsid Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia.

"Kui pole võimalik võtta vastu otsuseid kõikide EL-i riikidega, siis on meie vastutus võtta otsused vastu nende riikideta, kes ei taha osaleda," arvas näiteks Belgia peaminister Charles Michel.

"Me oleme soovinud alati teha rohkem. Meie soov ei ole, et EL liiguks igapäevaselt erinevate kiirustega, aga kui see nii läheb, siis me tahame olla Euroopa keskel ja Euroopa tuumikuga kaasas," märkis peaminister Ratas kommentaariks.

Lõpuks jõudis teksti lause: "Me tegutseme üheskoos, vajaduse korral erineva tempo ja intensiivsusega, liikudes samal ajal ühes suunas, nagu me oleme teinud minevikus." Ja 27 valitsusjuhti andsid allkirjad.

Donald Tusk ütles emotsionaalses kõnes, et Euroopa Liit ei tähenda hüüdlauseid või regulatsioone - liit on vabaduse ja väärikuse garantii, millest paljud eurooplased mõne aastakümne eest üksnes unistada võisid. "Täna ei piisa sellest, et kutsuda üles ühtsusele, protestides samal ajal mitmekiiruselise Euroopa vastu," leidis ta.

Tralla: üheks esimeseks teemaks saab suurem kaitsekoostöö

Küsimusele, miks Euroopa Liidu tulevik deklaratsioonis "mitmekiiruselisena", vastas Roomas viibiv ERR-i korrespondent otselülituses tõdemusega, et selle üle on viimastel nädalatel olnud väga palju arutelusid.

"Mitmed liikmesriigid, kelle eestkõnelejaks võib pidada Poolat, on näinud seda nagu teatud mõttes ohu märgina. Teised poliitikud ja diplomaadid aga ütlevad, et tegelikkuses mitmekiiruseline Euroopa on reaalsus - on ju riigid, kes on Schengenis, ja veel enam - on neid riike, kes näiteks praegu ei kuulu euroalasse," lausus ta.

"Aga nüüd on küsimus peamiselt minu jaoks selles, millega seda mitmekiiruselist Euroopat siis ikkagi sisustama hakatakse. Mis saavad olema need erinevate riikide integreerumise või suurema koostöö teemad? Ja diplomaadid mulle täna ütlesid, et tõenäoliselt saab üheks esimeseks teemaks, mis lauale tõstetakse, olema suurem kaitsekoostöö. Selles ühisdeklaratsioonis, millele täna alla kirjutati, oli neli punkti, mis peaksid sätestama Euroopa Liidu sellise kümneaastase tuleviku - üks neist tõesti oli suurem kaitsekoostöö ja ka koostöö NATO-ga," jätkas Tralla.

"Aga räägiti ka sotsiaalsest liidust, mis on jällegi üks termin, mida Lõuna-Euroopa riigid enam toetavad ja Kesk- ja Ida-Euroopa riigid veidi kardavad, sest põhimõtteliselt võiks see tähendada seda, et üritatakse tasandada selliseid Euroopa sotsiaalstandardeid - ka näiteks palkasid, sotsiaalmakse ja kõike muud, mis uutele liikmesriikidele tähendaksid tõenäoliselt konkurentsivõime langust. Aga see on nüüd pikem perspektiiv ja eks me näeme siis, milliste tegelike poliitikatega seda deklaratsiooni sisustama hakatakse," lisas korrespondent.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: