Komisjoni poolt kahe ja poole kuu pärast esitatavas töödokumendis on muuhulgas välja toodud valdkonnad, kus liikmesriikide ühised hanked tooksid kaasa kokkuhoiu ning kus saaks hakata arendama ühiseid võimekusi.

Dokumendi ettevalmistamist juhib asepresident Katainen koos EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogheriniga. Töö laiemaks eesmärgiks on välja töötada koostöövorm, mis tugevdaks kõikide liikmesriikide julgeolekut ja kaitsevõimet.

Liikmesriikide kaitsekoostööle on senisest kiirema hoo andnud mitmed viimasel ajal tugevamalt esile kerkinud ohud - Venemaa, terrorism, migratsioonikriis ja hübriidsõda, kuid ka USA presidendivalimiste võimalikud tagajärjed NATO koostööle.

Samuti on eraldiseisvate riikide jaoks probleemiks kahanevad ressursid ja ka näiteks kliimamuutuse tagajärjed.

Praeguste plaanide kohaselt avaldab Euroopa Komisjon oma ettepanekud 7. juunil ning liikmesriikide vahel hakatakse seda arutama juba 9. juunil Prahas toimuval julgeolekukonverentsil. Komisjoni president Jean-Claude Juncker esitleb oma temaatilist kokkuvõtet septembris.

Allikate kohaselt on töödokumendis välja toodud kolm erinevat stsenaariumi, kuidas kaitsekoostööd aastaks 2025 senisest tihedamaks muuta.

Esimeseks variandiks on edasi liikuda praeguste plaanide kohaselt, sest ka praeguseks sõlmitud kokkulepete elluviimine tähendaks tegelikult juba varasemaga võrreldes suuri muutusi.

Teine stsenaarium näeb ette, et liigutakse edasi Euroopa kaitseliidu poole, kuid seda tehakse liikmesriikide poolt erinevas tempos ehk kõik 27 liikmesriiki kohe plaaniga liituma ei hakka. Näiteks esialgu võiks koostööd tihendada näiteks satelliitide, droonide ja tankerlennukite ühiste hangete näol. Koostööga liitunud riigid võiksid samal ajal arendada koos ka ühiseid võimekusi kas või näiteks küberkaitse vallas või vajadusel vastastikuse abi vastuvõtmises.

Euroopa Liidu allikad rõhutavad, et liidu eesmärgiks ei ole asendada NATO-t või alliansi vastastikuse kaitse põhimõtet.

Kolmandaks stsenaariumiks oleks Euroopa Liidu kaitseliit, kuid ka selle variandi puhul ei soovita üles ehitada teist NATO-t, vaid tegu oleks NATO-t täiendava instrumendiga. Samas võib see sisaldada NATO vastastikuse kaitsekohustuse sarnast põhimõtet.

Täieliku kaitsealase liidu eelduseks oleks praktikas ka Euroopa Liidu ühine välispoliitika.