"Välisilm" analüüsis Brexiti võimalikke komistuskive ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Tim Ireland/Xinhua/SIPA/Scanpix

Brüssel suvise Brexiti-referendumiga kaasnenud ehmatusest üle saanud ja juba mõnda aega oodati, millal ebamugava protsessiga pihta saaks hakata, vahendas ETV saade "Välisilm".

Mõttekoja CEPS analüütik Steven Blockmans tuletas meelde, et Londonil võttis ametliku lahkumispaberi koostamine 278 päeva.

Järgmise kahe aasta jooksul peab London 27 klubi liikmega kokku leppima lahutuse tingimustes. Poliitiliselt kõige tundlikumad küsimused on Londonile väljakirjutatav arve täitmata kulukohustuste eest liidu eelarves ja kodanike õigused.

"Brexiti valitsus on teinud kampaaniat lubadusega piirata immigratsiooni. Nad tahavad kõneluste ajal hoida karmi joont, et mitte jääda ilma toetusest kodus. Ma kahtlustan, et igasugune kokkulepe tuleb kahe aastase perioodi lõpus," analüüsis Blockmans.

Kodanike õiguste säilimisest on eelkõige huvitatud Poola, Rumeenia ja Balti riigid - sest just neil on enim Suurbritannias elavaid kodanikke. Samas kui Belgia, Saksamaa ja Holland võivad suuremat huvi huvi tunda Brexiti-järgse kaubanduskokkuleppe vastu, mida lahutuskõnelustega paralleelselt samuti arutama asutakse.

Brüsseli poolt on halva politseiniku rollis Euroopa Parlament, kelle pealäbirääkija Guy Verhofstadt tahab, et kodanike õiguste küsimus saaks selgeks esimesena.

Samuti EPC mõttekojas analüütikuna töötav Janis Emmanouilidis ütles, et võimalik on ka negatiivne stsenaarium, kus asjad võivad kiireneda, kus võib toimuda n-ö Brexfast.

Liidust kokkuleppeta lahkumine oleks siiski libe tee, usuvad vaatlejad. Kui lahutusprotsess peaks karidele jooksma, kannataks ka tulevane suhe.

"See oleks mõlemale poolele halb, aga Suurbritannia kaotaks enam, sest sellest tekiks palju ebakindlust briti majanduskeskkonnale. See tekitaks ka ühiskondlikke ja poliitilisi lõhesid Suurbritannias," rääkis Emmanouilidis.

Kõnelused võivad võtta ootamatu pöörde ka siis kui briti euroskeptikud mängu ei katkesta. Näiteks kui Prantsusmaa presidendivalimised peaks võitma Marine Le Pen. Ühtse liini hoidmine riigipeaga, kes tahab omakorda Euroopa Liidust lahkuda, oleks liidule tõsine väljakutse.

Komistuskivide nimekiri on pikk, sest paljudel liikmesriikidel on Brexitiga seoses erihuvid: Hispaania on huvitatud Gibraltarist, Küpros tahaks lahti saada saarel asuvatest Briti sõjaväebaasidest. Frankfudil ja Pariisil oleks hea meel, kui Londoni pangad neile koliks.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ETV "Välisilm"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: