Brexiti võimalike majanduslike ja poliitiliste mõjude üle on spekuleeritud sellest päevast peale, kui britid lahkumisidee üldse välja käisid. Seda, mis peale Brexiti teokssaamist tegelikult juhtub, ei tea veel päriselt keegi. Lahkumiskõnelused said sel nädalal ametlikult alguse ning kindel on see, et muutused tulevad, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Ei ole ühtegi valmis mudelit võtta /.../, nii et selles mõttes on siin kindlasti läbirääkimistel palju küsimusi, kuidas seda teha ja kuidas garanteerida, et see, mis on täna, on sarnasel viisil olemas ettenähtavas tulevikus, kuidas investeeringud on kaitstud, kuidas kodanikud liiguvad. Need suhted on ehitatud üles 40 aasta jooksul ja saab olema päris keeruline ülesanne hakata seda nüüd tüki kaupa lahutama," arutles riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats.

Briti peaminister Theresa May on öelnud, et nii kaua kui Ühendkuningriik veel Euroopa Liitu kuulub, kehtib ka sellekohane reeglistik. See tähendab, et vähemalt Suurbritannia ametliku lahkumiseni muretsema ei pea ning samaks jäävad nii elu- kui ka õpitingimused.

"Ma usun, et mõlema poole huvides on, vähemalt nende inimeste ja nende ettevõtete jaoks, kes juba seal tegutsevad, säilitada võimalikult sarnased tingimused nagu praegu on," ütles Jäärats.

Tarkvaraettevõtte Playtech jaoks on Suurbritannia üks olulisemaid turge. Lisaks sellele, et just Ühendkuningriikides asub suur osa firma klientuurist, on seal ka firma kontorid ja umbes 500 töötajat. Seetõttu on inimeste ja seadmete liigutamine Tallinna ja Londoni vahel üks osa ettevõtte igapäevasest tegevusest.

"Me oleme harjunud, et Euroopa Liidu sees on inimeste ja asjade liigutamine täpselt sama, vahet ei ole, kas Tallinnast Tartusse või Tallinnast Londonisse. Selles osas on see väga mugav," ütles Playtech Eesti juht Ivo Lasn.

Tema sõnul võib aga Brexitiga kaasnev bürokraatia igapäevatöö keerulisemaks ja ajamahukamaks muuta.

"Kui me liigutame mingeid seadmeid ühest kontorist teise, et mõlemas kontoris oleks ühesugused seadmed, mille peal näiteks testida toodet, siis antud juhul, kui tuleksid piirangud peale, oleks see märksa keerulisem. Nagu täna näiteks on ka Ukrainaga, kus kõigepealt saadad paberid ette ja kui öeldakse, et paberid on korras, siis võid arvuti ka saata. See on asi, mis teeb lihtsalt elu ebamugavamaks," rääkis Lasn.

Lisaks seadmete liigutamisele muutub ilmselt keerulisemaks ka inimeste ühest kontorist teise liikumine.

"Me ei saa võimaldada inimestel liikuda ühest kontorist teise, samamoodi ka teadmiste liigutamine sellel teel, et inimene töötab aeg-ajalt teises kontoris. Toodete integratsiooni puudutab see jällegi, kui inimesed pikemaajaliselt on kas eestlane Inglismaal või inglane Eestis. Loomulikult, see on jällegi spekulatsioon tänasel päeval, me ei tea, millega see lõpeb," arutles Lasn.

Bürokraatiat tuleb ilmselt juurde ka Suurbritanniasse õppima minekul, kui Eesti tudengite üks tänaseid lemmiksihtkohti enam Euroopa Liitu ei kuulu.

"See koostöö, mis on praegu tippülikoolide vahel, on ka üks nendest küsimustest, mis tuleks esmajärgus lahendada, sest see tegelikult on mõlema poole huvides, et koostöö ülikoolidega nagu Oxford, Cambridge ja muude maailma tippnimedega kindlasti jätkuks," ütles Jäärats.

Täna on Suurbritannia oma õpisihtkohaks valinud veidi rohkem kui kolmandik välismaal õppivatest Eesti tudengitest, seda eriti bakalaureusetasemel. Paar aastat tagasi omandas Suurbritannias kõrgharidust 1700 inimest, mida on poole rohkem kui näiteks Soomes.

Need tudengid, kes juba täna Ühendkuningriikides õpivad või sel aastal sisse astuvad, millegi pärast muretsema ei pea - sisseastumisel kehtinud tingimused kehtivad nominaalaja lõpuni. Edaspidi läheb Suurbritannias õppimine aga ilmselt keerulisemaks ja kallimaks.

"Arvatakse, et õppemaksud Euroopa Liidu üliõpilastele kasvavad võrreldes praegusega umbes kahekordseks. Täna peavad Briti ülikoolid võtma Euroopa Liidu tudengitelt sama suurt õppemaksu, mida Briti tudengitelt. Kolmandate riikide tudengitelt võivad nad võtta suuremat õppemaksu, mis on oluliselt suurem," selgitas SA Archimedes hariduse agentuuri arendusjuht Katrin Kiisler.

Selles, et õppemaksud kasvavad, ei kahtle Kiisleri sõnul täna enam pea keegi. Kuigi õppemaks oleneb erialadest, võib kallimate erialade puhul aastane tasu küündida kuni 18 000 naelani aastas.

Euroopa Liidust lahkumisega kaotavad Briti ülikoolid kuni 15 protsenti oma rahastusest, mis tänaseni on tulnud Euroopa Liidust teadusgrantide näol.

"See on umbes poolteist kuni kaks miljardit eurot. See on väga suur raha ja see tuleb kuidagi kompenseerida. Ei ole tõenäoline, et Briti valitsus pakub lisaraha ülikoolidele, pigem on trend vastupidine, et ülikoolid peavad üha rohkem üksi hakkama saama, nii nagu Ameerika ülikoolid," rääkis Kiisler.

Kompenseerimine toimubki suure tõenäosusega just õppemaksude arvelt.

Brexiti jõustudes võib kannatada ka Suurbritannias pakutava kõrghariduse kvaliteet, kuna paljud sealsetes ülikoolides töötavatest teadlastest on Euroopa Liidu kodanikud.

"Tänased uuringud näitavad, et üle kolmandiku nendest juba otsivad võimalusi Suurbritanniast lahkumiseks ehk kui nende tähtajalised lepingud lõpevad, nad otsivad võimalusi mujal, sest ebakindlus on nii suur. Väga palju nendest teadlaste kohtadest on rahastatud just Euroopa Liidu grantidest," ütles Kiisler.

Lahkumisläbirääkimised on aga alles algusjärgus ja see, millised tingimused täpselt olema saavad, alles selgumisel.