PPA saab piirkonnapolitsei ja kiirreageerimise arendamiseks 21,5 miljonit
Siseminister Andres Anvelti sõnul on piirkonnapolitseinike ja kiirreageerijate arvu suurendamiseks aastatel 2018-2021 politsei- ja piirivalveameti (PPA) eelarvesse ettenähtud 21,5 miljonit eurot.
"PPA jaoks on see üle mitme aasta esimene võimalus mingit võimekust tõsta ilma teisi võimekusi vähendamata," märkis Anvelt kolmapäeval pressikonverentsil.
Anvelti sõnul on piirkonnapolitseinikke Eestis praegu 126, kuid nelja aasta jooksul eelarvesse lisanduva kuue miljoni euroga täienevad politseinike read 45 kolleegi võrra.
PPA peadirektori Elmar Vaheri sõnul on piirkonnapolitseiniku olulised ülesanded usalduslike suhete loomine ja hoidmine kogukonnaga, probleemide lahendamine, ennetamine ja tegelemine ka politseitöö mõttes väikeste asjadega ning koostööga kohaliku omavalitsusega.
"Enim piirkonnapolitseinikke lisandub maapiirkondadesse. Eesmärk on, et igal kohalikul omavalitsusel oleks vähemalt üks piirkonnapolitseinik," märkis Vaher.
Kiirreageerijate arv suureneb 75 võrra
Vaheri sõnul suureneb kiirreageerijate arv 75 võrra ning koos varustuse soetamise ja väljaõppega kulub selleks nelja aasta jooksul 15,6 miljonit eurot.
"Kiirreageerimisüksused lisanduvad Ida ja Lääne prefektuuri. Põhja ja Lõuna prefektuuris juba tegutsevaid üksusi tugevdatakse veelgi. Juurde tuleb viis uut instruktorit ning kõigis üksustes hakkavad olema teenistuskoerad," märkis Vaher.
Tema sõnul korraldab PPA septembris-oktoobris erikursused kiirreageerijatele.
"Kiirreageerijatele tehakse taustakontroll ning oluline on keeleoskus, võime taluda kriise, valmisolek olla meeskonna liige ja peab olema soov teenida riiki," rääkis Vaher.
Kiirreageerijate igapäevasteks ülesanneteks on tugevdatud patrullid avaliku korra tagamiseks, kriminaalpolitsei operatsioonide toetamine, samuti eriväljaõpet vajavad olukorrad ehk organiseeritud kuritegevusega seotud kohtuistungite julgestamine ning kiirreageerimisoperatsioonid.
"Aktuaalne kaamera" tegi ülevaate sellest, mida üks Läänemaa kolmest piirkonnapolitseinikust, Kiur Klippberg oma töös tegema peab. Klippberg ütles, et lisaks kogukonnaga suhtlemisele ja ennetus-tegevusele, on oluline olla inimestele kättesaadav ka väljapool tunniajast ametlikku vastuvõtuaega.
Haapsalu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Kiur Klippbergi piirkonda jääb praegu neli omavalitsust, Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi ja Vormsi. Piirkonnapolitseinikul tuleb tegeleda väga eriilmeliste ülesannetega.
"Turvalisuse küsimused ja siis suhtlus kogukonnaga, ennetus, relvakontrollid, lähisuhtevägivalla kontrollid jne. Kõigega tegelikult," loetles Klippberg.
Kui ametlikult on piirkonnapolitseinikul igas vallas kindel vastuvõtuaeg, siis tegelikult nii bürokraatlikult asja ei suhtuta ja oma murega võib politsei poole pöörduda ka muul ajal.
"Vastuvõtuajad on meil igas vallas paika pandud. Tund aega on inimestel võimalik ise pöörduda, aga üldiselt on sedasi, et on ikka saadetud sõnum, et ei ole mõtet oodata seda kuu aega. Üldiselt nad koguaeg helistavad. Nii kui on mure, kohe helistavad," lisas Klippberg.
Võrreldes ainult suuremates linnades tegutsevate kolleegidega, tuleb piirkonnapolitseinikul rohkem üksi hakkama saada.
Kiur Klippberg ütles, et piirkonnapolitseinike arvu kasv on tervitatav, sest abikäsi on alati vaja ja uute politseinike lisandudes saab konkreetses piirkonnas inimestele lähemale jõuda.
Toimetaja: Marek Kuul