Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks

Lõppeva nädala välisuudiste lugemissoovituses domineerivad Ameerika Ühendriike, Süüriat ja Venemaad puudutavad teemad.
Iga nädal ilmub välismaistes väljaannetes tohutul hulgal uudiseid, analüüse ning ülevaateid, mis on olulised nii ülemaailmsel kui ka mõnd regiooni iseloomustaval tasandil.
Paratamatult ei jõua Eesti uudisteportaalid kogu seda huvitavat materjali eesti keelde tõlkida, toimetada ega lahti seletada.
Selleks, et tähelepanekud lugemist väärivatest välismaistest artiklitest siiski niisama kasutult ei seisaks, hakkab ERR-i uudisteportaalis ilmuma edaspidi igal nädalavahetusel lugemissoovituste nimekiri. See pole mõeldud mitte niivõrd kõikehõlmava nädalaülevaatena, vaid pigem valikuga teemadest ja artiklitest, mis on ehk Eesti meedias seni vähem või mitte nii põhjalikult tähelepanu saanud.
Üldjuhul üritame pakkuda ingliskeelseid allikaid, mis on eeldatavalt arusaadavad kõige laiemale lugejaskonnale.
Süüria keemiarünnak ja USA vastus
Palju on arutletud selle üle, miks peaks Bashar al-Assadi režiim ikkagi keemiarelva kasutama olukorras, kus see võib tuua kaasa poliitilise tagasilöögi ning ei tundu olevat ka sõjalis-taktikaliselt oluline. Järgnevas New York Timesi artiklis on toodud välja Damaskuse võimalikud motiivid ja juhitakse tähelepanu ka sellele, et tegu pole ühekordse ootamatu juhtumiga, vaid osaga juba varasemast mustrist.
CNN omakorda toob välja, et meedias levima hakanud väited, justkui oleks Trump langetanud otsuse raketirünnaku kasuks hetkeemotsiooni ajel, ei pea paika, sest valimiste võitja oli Süüria küsimust tõsiselt kaalunud juba oma valimisvõidust saadik.
Vox märgib, et USA administratsiooni nägemus raketirünnaku otsesest eesmärgist tuleb välja ainuüksi kaht Trumpi avalduse lauset lahti mõtestades.
Kui mitmed Trumpi varasemad kriitikud nii vabariiklaste kui ka demokraatide seas kiitsid presidenti otsustava tegevuse eest, siis tema toetajaskonna äärmuslikumast tiivast kostis tugevat nurinat.
Suunamuutus Rootsi poliitikas ja ühiskonnas
Kui Stockholmi terrorirünnakust ja selle mõjust räägitakse lähiajal ilmselt palju, siis tasub ära märkida, et viimase paari-kolme aasta sündmused olid Rootsi poliitilist maastikku oluliselt muutnud juba enne pealinnas toimunud terroriakti. Heaks näiteks on see, et valitsuspartei sotsiaaldemokraadid on tegemas avaldusi ja võtmas seisukohti, mida keegi näiteks viis aastat tagasi võimalikuks ei pidanud - sotsiaalpoliitiliste küsimuste asemel rõhub partei nüüd õiguskorrale, tugevamale piirikontrollile ja kaitsekulutuste tõstmisele.
Pinged USA sisepoliitikas
Venemaa sekkumist puudutava uurimise taustal on hakanud hoogu võtma ka skandaal seoses president Barack Obama kunagise rahvusliku julgeoleku nõuniku Susan Rice'iga. Tähelepanuväärne pole mitte ainult skandaal ise - ehk pealtkuulamismaterjalide võimalik kasutamine poliitilistel eesmärkidel vabariiklaste ja Trumpi vastu - vaid see, kuivõrd hästi selle juhtumi tõlgendamine iseloomustab USA poliitilist lõhestatust: ühest ja samast juhtumist teevad vastaspooled ka täiesti vastupidiseid järeldusi. Kogu teemat üritab kokku võtta endine NSA analüütik ja praegune kolumnist John R. Schindler, kes on olnud nii Rice'i kui ka Trumpi terav kriitik.
Fox News pidas aga Rice'i meeles ka äsjase Süüria keemiarünnakuga seoses.
Hoolimata Süüria sündmustest, mis on jutu USA ja Venemaa suhete parandamisest tahaplaanile jätnud, pole kuhugi kadunud kahtlused ja uurimised, mis puudutavad Venemaa sekkumist USA valimistesse ning Trumpi meeskonna (endiste) liikmete võimalikke ebasobivaid kontakte Venemaaga. FBI ning neli kongressi komiteed jätkavad oma tööd ning artikleid ilmub edasi.
Kuigi Trumpi poliitilise nõuniku Steve Bannoni rolli muutumist ei maksa Valge Maja kinnitusel mingiks oluliseks sündmuseks ega suunamuutuseks pidada, on allikad olnud vägagi jutukad ning USA meedias on ilmunud hulgaliselt ülevaateid sellest, kuidas administratsioonis käib "kodusõda" Bannoni leeri ja Trumpi väimehe ning vanemnõuniku Jared Kushneri vahel.
Venemaa meeleavalduste ja Peterburi terrorirünnaku järel
Venemaa meeleavaldustest rääkides nendib analüütik Paul Goble oma blogis, et venemaalaste rahulolematusega manipuleerimiseks ei pruugi Kremlile varasemad meetodid enam sobida ja eriti soovitab ta jälgida veoautojuhtide streigiga seotud arenguid.
Kuigi Venemaa võimud pole geide suhtes ammu positiivset suhtumist üles näidanud, on hiljuti Novaja Gazeta poolt paljastatud süstemaatiline geidevastane kampaania Tšetšeenias hoopis midagi muud ning toonud kaasa ka inimeste piinamist ja isegi tapmist. Laiem kontekst aga seisneb korduvalt esile toodud asjaolus - Tšetšeenia on koht, kus Venemaa seadused sisuliselt ei kehti.
Üks kõrvaldetail ka Peterburi terrorirünnaku kohta, mis on aktuaalne ka ajakirjanduse vastutusest rääkides. Nimelt levis terrorirünnaku järel meedias ja sotsiaalmeedias foto habemega mehest, keda esitleti avalikkusele kui võimalikku terroristi. Nii see aga ei olnud - Ilja Nikitin läks ise politseijaoskonda selgitusi jagama ning võimud said kiirelt aru, et mehel juhtunuga mingit seost pole. Tõe päevavalgele tulek aga mehe elu lihtsamaks ei teinud ning praeguseks on ta kaotanud ka oma töökoha.
Meedia ja Trump - kas parasiitide ja peremeesorganismi suhe?
Järgmine artikkel räägib samuti meediast - ehk sellest, kuidas CNN ja Trump teineteisele kasulikud on. Kohustuslik lugemine kõigile, keda huvitavad USA telemaailma telgitagused.
Siin ka Trumpi värske intervjuu New York Timesile, kellega ta samuti regulaarselt sõnasõjas on.
Venemaa infooperatsioonid Eesti lähipiirkonnas
Kremli infooperatsioonid Eestis ja lähipiirkonnas pälvisid lõppeval nädalal taas kord USA meedia tähelepanu: artiklid Washington Postilt ja Buzzfeedilt (algallikas).
Prantsusmaa valimised on üha lähemal
Üks hea ja lihtne analüüs, miks skandaalide tõttu surve alla sattunud paremtsentrist François Fillon pole endiselt lootust kaotanud ning miks tal võib isegi õigus olla.
Uuesti väärib meelde tuletamist ka valimiseksperdi arvamus, et Marine Le Peni võimalused võivad tegelikkuses olla praegustest reitingutest oluliselt paremad.