Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (4)

May ja Johnson, Iirimaa piiripunkt, Macron Amiens'is ja Prantsusmaa viimane duell.
May ja Johnson, Iirimaa piiripunkt, Macron Amiens'is ja Prantsusmaa viimane duell. Autor/allikas: Reuters/AFP/Scanpix/Wikimedia Commons

ERR-i uudisteportaali välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks.

Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:

PRANTSUSMAA

Foreign Policy: Kuigi nii Prantsuse Rahvusrinde ja Le Peniga seoses on tõstatunud hulgaliselt küsimusi, siis mingit ebaselgust võimaliku presidendi välispoliitilistes seisukohtades ei ole - tema põhimõtted on olnud väga järjekindlad juba pikka aega.

Reuters: Macroni võimaliku tulevase poliitika puhul on palju rohkem vastamata küsimusi ning valimiste võitmine ei pruugigi olla tema kõige raskem lähiaja väljakutse. Edu saavutamiseks peab tema võit olema ka ülekaalukas ja veenev, sest pärast juunikuiseid parlamendivalimisi pole uue presidendi parteil parlamendis tõenäoliselt enamust - sama asjaolu kusjuures kehtib ka Le Peni kohta.

AFP: Üks graafiliselt mänguline valimiskompass prantsuse keele oskajatele.

Politico: Läheme veel tagasi esimese vooru juurde - mis olid kuus peamist järeldust.

Ricochet: Üks pikk, küllaltki emotsionaalne ja kaugele ajalukku põikav arvamuslugu Le Peni teemal, kuid neile, kes Prantsuse poliitikat igapäevaselt ei jälgi, on artikli keskosas hulgaliselt huvitavat ning sageli ka tragikoomilist informatsiooni Le Penide poliitilise dünastia kohta.

Le Figaro: Eelmisele artiklile lisaks üks värskeim näide, kuidas Jean-Marie Le Pen oma tütrele taas kaikaid kodaratesse loobib. Nimelt leidis endine juht, et Pariisi terrorirünnakus hukkunud mälestustseremoonial mälestati justkui hukkunud geid, mitte aga korrakaitsjat. Marine Le Pen pidi kiirelt teatama, et tema sellist seisukohta ei jaga.

Guardian: Arvamus, et Macron kindlasti võidab, on "ohtlik enesepett".

The Local: Paljudele tundub kindlasti huvitav ka võimalik tulevane presidendiproua ehk SIIN ja SIIN on pikemalt Macroni mitte just kõige tavapärasemast abielust.

Politico: Hoiatav artikkel Macroni ähvardavate ohtude kohta , mis ilmus veel enne pingelist kohtumist Amiens'i töölistega.

Le Monde: Detailne lugu ühest Macroni-vastasest libauudisest. Nimelt hakkasid meedias levima libauudised, milles väideti, et Macronile olevat vastik töölistega kätelda. Juurde oli ka lisatud foto, kus Macron oma autos pärast kätlemist käsi puhastab. Väide muidugi tõele ei vastanud ja kuigi pärast tuhandete inimestega kätlemist käte puhastamine võiks ju ka iseenesest täiesti normaalne tegevus olla, siis nimetatud pilt oli veelgi õelamalt valitud - nimelt puhastas Macron fotol käsi seepärast, et oli tulnud just kohtumiselt Prantsuse kaluritega, kellega koos ta oli kalal käinud ja angerjaid katsunud.

National Review: Miks USA konservatiivid peaksid Macroni toetama. Vastus on väga lihtne - tema majanduspoliitika on oluliselt parempoolsem. Ja peale selle pole ta Putini sõber.

Politico: Lugu ühest raamatust, mis on väidetavalt oluline nii Le Penile kui ka president Trumpi vastuolulisele nõunikule Stephen Bannonile.

Le Figaro: Kuidas aastate jooksul Rahvusrinde poliitika üha vasakpoolsemaks muutus ning kuidas erinevalt Macronist jagatakse katteta lubadusi heaoluriigi jätkumise ja laienemise kohta.

Spectator: Macroni-kriitiline artikkel teiselt poolt La Manche'i väina ehk millised vead on "Euroopa uuel imperaatoril".

Politico: François Hollande'i ootamatu tõus riigipeaks ja mis oleks saanud, kui artikli autor oleks ta nooruses palganud.

Foreign Policy: Emmanuel Macron on "äärmustsentrist" ja mida see mõiste üldse tähendab.

Economist: Kui Prantsusmaa kasutaks USA valimissüsteemi, oleks Le Pen võitmas juba pärast esimest vooru.

Wall Street Journal: Kuidas Macroni poliitiline karjäär on kulgenud hoopis teist rada.

Politico: Macroni ähvardus Poola ja Ungari aadressil ning kuidas sellele vastati.

The Street: Macron ja Trump on mitmes küsimuses väga sarnased (NB! Artiklis sisalduv väide, et Trump olevat Le Penile toetust avaldanud, ei pea otseselt paika ning on pigem meedia tõlgenduse küsimus - Toim.)

SUURBRITANNIA

Guardian: Liberaaldemokraadid ootavad leiboristide madalseisu ajal valimistelt head tulemust.

Politico: Brexit on hea uudis iiri salakaubavedajatele.

Guardian ja Spectator: Boris Johnsoni uus poliittermin "mugwump" ja mida see tähendab.

EUobserver: Iirimaa saarest on saanud üks Brexiti võtmeküsimusi

Daily Telegraph: Kreeka endise rahandusministri Varoufakise Brexiti-soovitus peaminister Mayle - "väldi läbirääkimisi".

Times: Kuivõrd äärmuslikke seisukohti kohtab briti üliõpilasliidus ja kuhu see kõik viib.

International Business Times: Briti relvajõud vajavad hädasti kohendamist, kaitsekulud peaksid olema vähemalt kuus protsenti SKP-st.

USA

Guardian: Michael Bloomberg soovitab maailmal Trumpi kliimapoliitikat ignoreerida.

Politico: Pat Buchanan leiab, et tema ideed lõpuks võitsid, kuid liiga hilja.

Reuters: Merkel on pärast Trumpiga kohtumist USA ja Euroopa Liidu kaubanduslepingu asjus optimistlik.

Politico: Miks on Paul Wolfowitz Trumpi suhtes optimistlik.

Fox News: New York Timesi toimetaja kärpis naistevastast vägivalda kirjeldava termini "leebemaks", et see poleks nii "kultuuriliselt laenguga".

Washington Post: President Trump peaks lõpetama muretsemise esimese 100 päeva tulemuste pärast.

Observer: John Schindler veel NSA-st, CIA-st, Edward Snowdenist ja Wikileaksist

Eesti juurtega ajakirjanik Morgan Pehme sai valmis dokumentaalfilmi vastuolulisest poliittehnoloogist Roger Stone'ist. Arvustused SIIN ja SIIN.

The Hill: Ronald Reagani (võimalikud) õpetussõnad Donald Trumpile.

National Review: Jay Nordlinger Ameerika kohast maailmast ja paljust muust. Lugemissoovituse autori lemmiktsitaat: "I say: If you’re looking for a way to curb the population explosion — or simply for a way to blow off steam — try the death penalty for makers of news sites that, without your asking, start to play videos."

Politico: Äsja päevavalgele jõudnud asjaolud ei näita Obama Iraani-poliitikat just heas valguses. Ehk mida jättis eelmine administratsioon vangidevahetuse ja Iraani tuumaleppe kohta rääkimata. Teravad kommentaarid väljaannetes The Federalist (SIIN ja SIIN) ning Vox.

Eelmise teema juures teravalt Obamat kritiseerinud ekspert Tom Nichols võtab USA Today arvamusartiklis ette aga Trumpi valijad. Naval War College'i professor Nichols oli valimiskampaania ajal üks konservatiivist Trumpi kriitikuid ning tema käesoleva aasta alguses ilmunud raamatut "The Death of Expertise" on peetud üheks olulisemaks teoseks nn tõejärgse ajastu lahtimõtestamisel.

Washington Post: Kas riikides, kus Trumpi ei sallita, võivad valijaid oma poliitikuid USA presidendiga koostöö tegemise eest karistada?

Wall Street Journal: Trumpil on vaenlastega vedanud ehk lärmakate vasakpoolsete aktivistide tegevus annab tihti hoopis vastupidise tulemuse

New Yorker: Millisena Hollywood mäletab Steve Bannonit.

Quartz: Trumpi soov välisabi kärpida on õige, mis sest, et motiivid on valed

HÜBRIID-, KÜBER- ja INFOSÕDA

Guardian ja CNBC: Facebook tunnistas, et nende abil on riigid manipuleerinud avalikku arvamust teistes riikides.

Mõttekoja European Values uuring sellest, kuidas Euroopa Liidu liikmesriigid tajuvad Venemaast tulenevat ohtu.

TOL aga küsib: kus on Kesk-Euroopa "macronid"?

Business Insider: Endise FBI töötaja soovitused, kuidas Venemaale vastu astuda.

Jerusalem Post jt.: siseministeeriumi raport näitab, kes Saksamaal luuravad

TechCrunch: Miks Wikileaksi CIA-d puudutav leke on seniste lekete seas kõige kahjulikum.

Foreign Policy: 10 aastat Eesti-vastastest küberrünnakutest.

Foreign Affairs: kuidas Ameerika kübersõja leiutas ning kuida see tekitab külma sõja nostalgiat.

Defence-In-Depth: mõiste hübriidsõda" iseloomustab eelkõige meie endi kartusi

Carnegie Europe: "tegelik silent majority" on need, kes on populistide vastu.

Stars and Stripes: USA relvajõudude edasistest plaanidest Poolas.

Vox: psühholoog selgitab, miks on vandenõuteooriatel ikkagi nii tugev mõju.

BBC ja Reuters: Wikileaksi rajaja Jimmy Wales kavandab uut innovaatilist uudisteportaali, et libauudistega võidelda

VENEMAA

Paul Goble'i blogi: Vene veokijuhtide streik jätkub

Politico: Kuidas läheb Riias väljaandel Meduza.

Politico: Novaja Gazeta riskib Tšetšeenia geidevastasest kampaaniast kirjutamise tõttu kättemaksuga.

Moscow Times: võikam juhtum kui Navalnõi-vastased zeljonka-rünnakud - opositsiooniaktivistile visati tundmatut kemikaali näkku nii, et ta jäi pimedaks.

Navalnõi-vastane rünnak aga jäi ka valvekaamera vaatevälja.

Anders Åslund kirjutab "uusfeodaalsest kapitalismist" ehk sellest, kuidas Putini Venemaa meenutab üha enam Brežnevi Nõukogude Liitu. Ühes valdkonnas aga ollakse Venemaal endiselt innovaatilised - korruptsiooni vallas.

UKRAINA

Obozrevatel: Aleksandr Nevzorovi arvates ei tahaks Donbassi enam isegi Zimbabwe.

Meduza, Bloomberg ja Atlantic Council: kuidas Venemaa Donbassi toetab ja kui palju see maksma läheb.

Independent: Kuidas valimiskampaania ajal Trumpi kritiseerimine on Ukraina halba olukorda jätnud.

MUUD HUVITAVAT

The Daily Beast: 100 aastat pärast Lenini saabumist Petrogradi teavad noored üha vähem kommunismi õudustest - kiiremas korras on vaja ajalootunde.

Hungarian Spectrum: Venemaa-vastased meeleolud on Ungaris taas tõusuteel.

Reuters jt: Brüsseli ja Budapesti suhted on üha pingelisemad. Sotsiaalmeedias sai palju tähelepanu Guy Verhofstadti tuline kriitika peaminister Orbani aadressil.

Economisti tabel: kes on sõber ja vaenlane Lähis-Idas.

Bloomberg: Google'i kaasasutaja kavandab Silicon Valley's "ulmelist" õhusõidukit

Sydney Morning Herald: Uutmoodi turism Londonis - Kleptocracy Tour ehk ekskursioonid linnaosades, kus on kõige rohkem korruptiivset raha.

Guardian: Võitlus korruptsiooniga jätkub Tansaanias - vallandati 9900 ametnikku, kes jäid vahele oma haridust tõendavate dokumentide võltsimisega.

New York Times: Miks inimesel on vaja riigisekretär Schultzi eeskujul "üht tundi nädalas".

Le Figaro: Kuna peagi on tulekul suur presidendikandidaatide duell, väärib äramärkimist ka fakt, et 50 aastat tagasi aprillis leidis Prantsusmaal aset seni viimane traditsiooniliste reeglite kohane mõõgaduell. Ka siis olid vastamisi kaks poliitikut - vasakpoolne Gaston Deferre ja gaullist René Ribière. Parlamendis toimunud sõnavahetuse ajal solvas Deferre Ribière'i ja viimane kutsus ta duellile, kus võidukaks osutus Deferre, kellel õnnestus Ribière'i kaks korda haavata, kuigi mitte tõsiselt.

 Video ajaloolisest duellist:

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: