Schindler: Venemaa viljeletav salasõda on tähelepanuväärselt avalik ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1494319080000 | amCalendar}}
President Putin 2009. aastal.
President Putin 2009. aastal. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Venemaa viljeleb poliitilist salasõda, mis ühendab agressiivse spionaaži propaganda ja õõnestustegevusega, tähelepanuväärselt varjamatult, ütles ameerika kolumnist ja luureekspert John Schindler usutluses BNS-ile.

"Kreml tarvitas oma poliitilise salasõja doktriini, mida mina nimetan erioperatsioonide sõjaks, eelmisel aastal minu riigi vastu. Praegu kasutatakse seda Prantsusmaa vastu. Saksamaa on järgmine. On tähelepanuväärne, kui varjamatu see salasõda tegelikult on," lausus reedel Tallinnas algaval Lennart Meri konverentsil osalev Schindler.

Moskva kasutab tema sõnul oma huvide edendamiseks endiselt hästi tuntud kattevarje nagu APT 28, mille taga on tegelikult Vene sõjaväeluure (GRU), ja oma WikiLeaksi etturit, ehkki kõik teavad, kes tegelikult kulisside taga niite tõmbab.

"Putin ei hooli, et me teame, ja see on tõeliselt häiriv," lausus USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) endine töötaja.

Schindler ütles BNS-ile, et NATO peab aktsepteerima asjaolu, et Venemaa on kuulutanud läänele teatud liiki sõja, ning lääs peab hakkama vastupanu osutama. (Teemat on Schindler analüüsinud ka oma äsjases kolumnis väljaandes Observer - Toim.)

"NATO on sõjaliselt võimeline kergesti Venemaad heidutama, aga poliitilise sõja koha pealt olen praegu palju pessimistlikum," ütles kolumnist.

Tema sõnul on Venemaa läänevastase agressiooni silmanähtava olemuse ainus positiivne külg see, et kuna seda viiakse ellu reaalajas kõigile nähtavalt, suureneb toimuvast aru saavate inimeste arv.

Schindler: USA ei saa Süüria sõja kulu muutmiseks midagi teha

Ehkki Süüria kohutav sõda vindub veel aastaid, on selle lõpptulemus juba teada ning USA ei saa sõja kulu otsustavaks muutmiseks midagi ette võtta, ütles ameerika kolumnist ja endine luuretöötaja John Schindler usutluses BNS-ile.

"Putin on saavutanud Süürias juba praegu enamiku oma eesmärkidest. Ta on säilitanud oma kliendi, Assadi diktatuuri, mis on Kremli jaoks suur võit," lausus reedel Tallinnas algaval Lennart Meri konverentsil osalev Schindler.

"Ma olen skeptiline selles osas, et pärast kuut aastat uimerdamist ja teadmatust, mida Süüriaga ette võtta, on Washingtonil mingeid häid ja praktilisi ideid," ütles USA endine vastuluuretöötaja.

Schindler ei usu enda sõnul, et Valgel Majal - eriti Donald Trumpi seal viibimise ajal - oleks julgust sundida Putinit ning tema Süüria ja Iraani partnereid midagi tegema.

"Seda öelnuna, peamist süüd selle olukorra eest kannab president Obama, kelle otsus hüljata Süürias ligi neli aastat tagasi oma "punane joon" tähendas USA poliitika sisulist üleandmist Moskvale terves piirkonnas," lausus kolumnist BNS-ile.

Kõik muu tuleneb Schindleri hinnangul sellest mittevajalikust läbikukkumisest.

Schindler: Donbassi patiseisu ajal on oodata Putini samme Balkanil

Ajal kui Venemaa sõda Ukraina vastu on nähtava lahenduseta patiseisus, võib Vene president Vladimir Putin avaldada survet mujal ning Balkan pakub selleks lihtsaid provokatsioone, ütles ameerika kolumnist ja luureekspert John Schindler usutluses BNS-ile.

"GRU nurjunud riigipööre Montenegros läinud sügisel on näide sellest, kui räpaselt Kreml tahab luuremängu mängida," ütles reedel Tallinnas algaval Lennart Meri konverentsil osalev Schindler.

Provokatsioonide korraldamine Balkanil tõmbaks endale NATO tähelepanu ja tooks kaasa lääne takerdumise täiendavatesse sogastesse konfliktidesse, lausus ta.

"Putin on raevus sellest, et Montenegro hääletas just NATO-ga liitumise poolt, mistõttu peaksime ootama Venemaa ebameeldivat vastutegevust Kagu-Euroopas," lausus USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) endine töötaja BNS-ile.

"Habras olukord Makedoonias on Moskva jaoks küps sihtmärk ning NATO peab olema valmis suruma seal kõikuva piirkondliku rahu hoidmiseks maha Kremli agressiivsed sammud," sõnas Schindler.

Ukraina konflikt on tema sõnul sõjaliselt patiseisus ja Putinil pole aimugi, mida sellega ette võtta. "Sõjaliselt on tal võimalik hoida konflikti madala intensiivsuse juures – hootine suurtükituli, väiksemahulised rünnakud Kiievi tasakaalust väljas hoidmiseks -, aga Kremlil puudub selgelt isu suurema sõja järele."

Schindleri hinnangul võib tagantjärele öelda, et Putin tegi 2014. aastal tõsise vea, kui ei suutnud luua tegelikku Novorossijat ehk ühendada Ida-Ukrainas "vabastatud" alasid okupeeritud Krimmiga.

"Kolm aastat tagasi, kui Ukraina oli sõjalises mõttes selili, oleks olnud selline operatsioon Moskva jaoks üsna lihtne. Praegu oleks see keeruline ja kulukas poliitiliselt, majanduslikult ja sõjaliselt. Ida-Ukrainast arvestatava osa okupeerimine on sild eikuhugi ja kindralstaap Moskvas teab seda," lausus luureekspert.

Schindler ütles BNS-ile, et Kreml võib seetõttu olla ühel hetkel valmis mingisugusteks läbirääkimisteks, sest erinevalt Krimmist, mis on Moskva vaatevinklist lahendatud küsimus, on Vene okupatsioon Donetskis ja Luganskis lahtisem teema.

"Ainus, mida Venemaa Donetski ja Luganski okupeerimisega saab, on võimalus teha Kiievi jaoks elu keeruliseks," lausus USA endine vastuluuretöötaja.

12. kuni 14. maini toimuv Lennart Meri konverents arutleb pealkirja all "Pimedaim enne koitu? Sõda usalduse pärast ja kuidas seda võita" maailma ees seisvate tõeliste kriiside üle ning otsib võimalusi, mis neist võiksid kerkida.

Läänemaailma ees seisvatele strateegilistele väljakutsetele aitavad Lennart Meri Konverentsil vastuseid leida Eesti president Kersti Kaljulaid, Soome president Sauli Niinistö, Euroopa Liidu välisteenistuse kõrge esindaja Federica Mogherini, Itaalia endine peaminister Enrico Letta, Itaalia Euroopa asjade minister Sandro Gozi, Gruusia peaminister Giorgi Kvirikashvili, Türgi asepeaminister Mehmet Şimşek, Leedu kaitseminister Raimundas Karoblis, NATO asepeasekretär Rose Gottemoeller, India endine välisminister Kanwal Sibal ning paljud teised.

Lisaks poliitkutele ja mõttekodalastele osalevad aruteludel kodanikuaktivistid Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast. Tõejärgse ajastu ja infosõja teemasid aitavad mõtestada sotsiaalmeedias aktiivsed juhtivad ajakirjanikud nagu Michael Weiss ja Ahmed Rashid. USA valitsuse uuest välispoliitikast räägivad teiste seas Fordi asepresident Stephen Biegun ning kirjanik ja ajakirjanik Sarah Kendzior. Arutlusele tuleb Euroopa Liidu tulevik, populismi mõju demokraatiale, Venemaa kasvav sõjakus info- ja küberruumis, Süüria jätkuv konflikt, Hiina mõjuvõimu kasv – teemad, mis nõuavad mitte ainult vastuseid vaid ka põhimõttelist kohanemist ja muutusi praeguses maailmakorralduses.

Konverents algab 12. mai õhtul kell 16.30 ning lõpeb 14. mai lõuna ajal. Toimumiskoht on Radisson Blu Sky hotell Tallinna kesklinnas. Töökeel on inglise keel ning osalemine kutsetega. Konverentsi saab jälgida veebiülekande kaudu konverentsi kodulehel.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: