Politsei pidas Navalnõi kinni 26. märtsil Moskva kesklinnas toimunud meeleavalduse ajal. Samal päeval leidsid korruptsioonivastased meeleavaldused aset umbes sajas Venemaa linnas ning analüütikud on neid nimetanud viimaste aastate kõige olulisemaks protestilaineks. Võimud pidasid kinni sadu meeleavaldajaid.

Moskva Tveri kohus määras 27. märtsil Navalnõile sanktsioneerimata miitingute korraldamise eest rahatrahvi 20 000 rubla ehk 324 eurot ning karistas teda politseile vastu hakkamise eest 15-päevase arestiga. Navalnõi ise on politseile vastu hakkamist eitanud.

Navalnõi kutsus toetajaid üles meeleavaldustele pärast raporti avaldamist, milles ta süüdistas peaminister Dmitri Medvedevit ulatuslikus korruptsioonis ja varjatud kinnisvaratehingutes mittetulundusühingute võrgustiku kaudu. 

Всем привет https://t.co/G6EDMQAHr4 pic.twitter.com/wHUPNlLY2O

— Alexey Navalny (@navalny) April 10, 2017

Veebruaris mõistis Kirovi linna Lenini rajooni kohus Navalnõi ja ettevõtja Pjotr Ofitserovi kolmapäeval süüdi puiduettevõtte Kirovles varade riisumist puudutavas kriminaalasjas. Navalnõid karistati viieaastase tingimisi vabadusekaotusega ning sisuliselt see tähendada seda, et Navalnõi ei saa enam presidendivalimistel osaleda.

Navalnõi ise hoiatas juba varem, et kohus sellise otsuse langetab ning et see on osa Vene võimude kavast takistada tema kandideerimist presidendivalimistel 2018. aasta märtsis.

Samas on opositsiooniliider kinnitanud, et jätkab nii poliitilist tegevust kui ka riigipeaks pürgimist kohtuotsusest sõltumata.

Venemaa valimisseaduse kohaselt ei saa raskes kuriteos süüdi mõistetud isik presidendiks kandideerida. Samas on see mõnel juhul - näiteks tingimisi karistuse puhul - vastuolus põhiseadusega, mis ütleb, et kandideerida saavad kõik, kes pole parajasti vangis. Seega on kohtuotsuse tõlgendamise ja Navalnõi kandideerimise asjus endiselt erinevaid õiguslikke seisukohti.