Kommunistide juht Gennadi Zjuganov ja Liberaaldemokraatliku Partei liider Vladimir Žirinovski saaksid kumbki kolm protsenti häältest - uuringu statistiline viga on samas 3,4 protsenti. Kaitseminister Sergei Šoigu ning opositsioonijuht Aleksei Navalnõi saaksid pühapäevastel valimistel kumbki ühe protsendi häältest, vahendas Meduza.

19 protsenti uuringus osalenutest tunnistas, et nemad ei ole veel otsustanud, kelle poolt nad presidendivalimistel hääletaksid. 10 protsenti aga märkis, et nad pole isegi hääletama minekut veel otsustanud. 13 protsenti küsitletutest omakorda arvas, et neil pole plaanis presidendivalimistel oma häält anda.

Sisuliselt tähendab see seda, et kokku 42 protsenti Venemaa valijatest pole kindlad, kelle poolt nad hääletavad ja kas nad üleüldse valima lähevad. Näiteks 2015. aasta aprillis avaldatud Levada uuringus oli selliseid inimesi vaid 25 protsenti ning Putini toetajaid omakorda 62 protsenti.

Praeguse seaduse kohaselt toimuvad Venemaa presidendivalimised 2018. aasta 11. märtsil. Samas on riigiduumas hetkel arutamisel eelnõu, mille kohaselt lükataks valimised edasi 18. märtsile ehk päeval, mil Venemaa annekteeris Krimmi poolsaare. Esimesel lugemisel 12. aprillil kiitis riigiduuma nimetatud eelnõu heaks.

Samuti on valimiskomisjon ja föderatsiooninõukogu valmistanud ette hulga muudatusi valimisseaduses, mis võivad tuua kaasa valimisaktiivsuse kasvu.

Venemaa president Vladimir Putin pole veel ametlikult teatanud, kas ta kandideerib ka järjekordseks ametiajaks.

2012. aasta märtsis toimunud presidendivalimistel osutus võitjaks Putin, keda toetas 63,6 protsenti valijatest. valimisaktiivsus oli rohkem kui 65 protsenti. Kuu varem oli Levada keskus teinud arvamusküsitluse, mille alusel prognoositi, et vahepeal - president Dmitri Medvedevi ametiajal - peaministriks olnud ekspresident Putin kogub 66 protsenti häältest. Rahvusvaheliste analüütikute kinnitusel esines nii valimiskampaania kui ka valimiste ajal rohkelt rikkumisi.