Prokuratuur nõudis Navalnõile viis ja Ofitserovile neli aastat vabadusekaotust tingimisi. Lisaks karistati Navalnõid 500 000 rubla suuruse rahatrahviga, vahendasid TASS, Lenta, Raadio Vaba Euroopa jt.

Navalnõi ise hoiatas juba varem, et kohus sellise otsuse langetab ning et see on osa Vene võimude kavast takistada tema kandideerimist presidendivalimistel 2018. aasta märtsis. Tema advokaat Olga Mihhailova nentis, et presidendi valimise seaduse kohaselt ei saa Navalnõi äsjase kohtuotsuse tõttu valimistel kandideerida.

Samas on opositsiooniliider kinnitanud, et jätkab nii poliitilist tegevust kui ka riigipeaks pürgimist kohtuotsusest sõltumata. Kohtuotsus pole veel jõustunud.

Venemaa valimisseaduse kohaselt ei saa raskes kuriteos süüdi mõistetud isik presidendiks kandideerida. Samas on see mõnel juhul - näiteks tingimisi karistuse puhul - vastuolus põhiseadusega, mis ütleb, et kandideerida saavad kõik, kes pole parajasti vangis. Igal juhul on Navalnõi lubanud Kirovi kohtu otsuse edasi kaevata.

Kohtusaalis juhtis Navalnõi meeskond tähelepanu ka sellele, et uue otsuse sõnastus ei erinenud sisuliselt ja suures osas ka vormilistelt kunagisest otsusest, mille ülemkohus novembris tagasi saatis.

Navalnõi: see on Kremli katse takistada minu kandideerimist

Navalnõi teatas, et kolmapäeval Kirovi kohtus tehtud otsus on Kremli katse takistada tal kandideerida järgmisel aastal toimuvatel venemaa presidendivalimistel.

Võimuringkondade korruptsiooni paljastamisega tuntust kogunud Navalnõi rõhutas, et kavatseb igal juhul ka edaspidi presidendiks pürgida, kuigi hetkel pole veel selge, kas see ka juriidiliselt võimalik on.

"See, mida me praegu näeme, on teatavat sorti telegramm Kremlist, mis ütleb, et mina, minu meeskond ja inimesed, kelle häält ma esindan, on liiga ohtlikud, et lasta meil valimiskampaaniast osa võtta," nentis ta.

"Me ei tunnista seda otsust. Mul on täielik õigus põhiseaduse alusel valimistest osa võtta ja seda ma ka teen," ütles ta hetk pärast otsuse väljakuulutamist kohtusaali kogunenud ajakirjanikele.

Arvamusküsitluste kohaselt kaotaks Navalnõi praegusele presidendile Vladimir Putinile kindlalt. Samas võib juba ainuüksi tema kandideerimine olla Kremli jaoks ärritav, sest erinevalt paljudest teistest opositsioonipoliitikutest on Navalnõil toetajaid lisaks suurlinnade elanikele ja parema haridusega valijatele ka korruptsioonist tüdinenud töölisklassi seas.

Samuti võib Navalnõi jätkuv kampaania tuua suurlinnades kaasa uusi massimeeleavaldusi.

Vladimir Putin ise pole kusjuures veel valimistel kandideerimisest teatanud, kuid suurem osa analüütikuid on selles praeguse seisuga kindlad.

Algselt mõistis kohus reaalse vanglakaristuse, hiljem saatis ülemkohus kogu juhtumi tagasi

2013. aasta juulis mõistis Kirovi Lenini rajooni kohus Navalnõi ja Ofitserovi süüdi Kirovlesi varade riisumises ja karistas Navalnõid viieaastase ja Ofitserovit nelja-aastase reaalse vangistusega, mis järgmises kohtuastmes muudeti tingimisi vangistusteks.

Navalnõid ja Ofitserovit süüdistati 16 miljoni rubla väärtuses metsamaterjali varastamises puidufirmast Kirovles. Uurijate väitel korraldas varguse Navalnõi ning Ofitserov oli tema kaasosaline. Sel ajal töötas Navalnõi Kirovi oblasti kuberneri Nikita Belõhhi nõunikuna.

Navalnõi on alati rõhutanud, et süüdistused tema vastu on poliitiliselt motiveeritud.

Kohtotsus kaevati edasi ning 2016. aasta novembris saatis Venemaa ülemkohus puiduettevõtte Kirovles varade riisumise kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks.

Ülemkohus viitas oma otsuses Euroopa inimõiguste kohtu otsusele, milles leiti, et Navalnõi ja tema kaaskohtualuse Pjotr Ofitserovi süüasja menetlemisel ei tagatud neile õiglast kohtupidamist.

Navalnõi sõnul tegi ülemkohus sellise otsuse mitte Euroopa inimõiguste kohtu lahendit järgides, vaid eesmärgiga takistada tema poliitilist tegevust ja sundida teda taas kulutama oma aega kohtusõitudeks Moskvast 800 kilomeetri kaugusel olevasse Kirovisse.

Käesolevaks kohtuistungiks toodi nii Navalnõi kui ka Ofitserov 1. veebruaril Kirovisse sunniviisiliselt hoolimata sellest, et Navalnõi oli juba ostnud lennupileti Kirovisse. 

Analüütikute sõnul ei tee lõplikku otsust mitte kohus, vaid see on Kremli otsustada, kas Navalnõil lastakse presidendiks kandideerida või mitte. Moskva linnapeaks tal 2013. aastal lubati kandideerida ning siis kogus ta umbes kolmandiku häältest.

Navalnõi kohtusaaga näitavatki ekspertide arvates seda, kuidas Kremlil on ka endal keeruline otsustada, mida problemaatilise ja mittetüüpilise opositsioonipoliitikuga peale hakata ning seetõttu lähtutaksegi teavast keskteest - päris vangi ei panda, kuid kandideerima - vähemalt veel - ka ei lasta.

Вообще-то такое – неуважение к суду, но я не удержался. Тут скучно – просто читают старый приговор pic.twitter.com/GCZaCMZAv0

— Alexey Navalny (@navalny) February 8, 2017