Navalnõi jäi ka Kirovi oblastikohtus süüdi, kampaaniast ta ei loobu ({{commentsTotal}})

Aleksei Navalnõi 17. märtsil Novosibirskis.
Aleksei Navalnõi 17. märtsil Novosibirskis. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Kirovi oblastikohus jättis jõusse süüdimõistva otsuse, mille esimese astme kohus langetas veebruari alguses opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi suhtes.

Kirovi linna Lenini rajooni kohus mõistis Vene opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi ja ettevõtja Pjotr Ofitserovi 8. veebruaril süüdi puiduettevõtte Kirovles varade riisumist puudutavas kriminaalasjas. Navalnõid karistati viieaastase tingimisi vabadusekaotusega ning sisuliselt tähendab see tõenäoliselt seda, et Navalnõi ei saa enam presidendivalimistel osaleda, vahendasid venekeelne BBC, Lenta jt.

Prokuratuur nõudis Navalnõile viis ja Ofitserovile neli aastat vabadusekaotust tingimisi. Lisaks karistati Navalnõid 500 000 rubla suuruse rahatrahviga.

Navalnõi ise hoiatas juba varem, et kohus sellise otsuse langetab ning et see on osa Vene võimude kavast takistada tema kandideerimist presidendivalimistel 2018. aasta märtsis. Tema advokaat Olga Mihhailova nentis siis, et presidendi valimise seaduse kohaselt ei saa Navalnõi äsjase kohtuotsuse tõttu valimistel kandideerida. Samas on opositsiooniliider kinnitanud, et jätkab nii poliitilist tegevust kui ka riigipeaks pürgimist kohtuotsusest sõltumata.

Kolmapäevane oblastikohtu otsus tähendab seda, et esimese astme kohtuotsus on jõustunud. Navalnõi advokaadi sõnul kaebavad nad otsuse edasi Euroopa inimõiguste kohtusse ning Venemaa ülemkohtusse enam uuesti pöörduma ei hakka.

Navalnõi valimistaabi juht Leonid Volkov omakorda kinnitas, et kandidaadil on kavas oma kampaaniat jätkata.

Venemaa valimisseaduse kohaselt ei saa raskes kuriteos süüdi mõistetud isik presidendiks kandideerida. Samas on see mõnel juhul - näiteks tingimisi karistuse puhul - vastuolus põhiseadusega, mis ütleb, et kandideerida saavad kõik, kes pole parajasti vangis.

Jaanuaris BBC-ile antud intervjuus ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov vastuseks küsimusele, kas Navalnõil lastakse valimistel osaleda, et sellist asja saab tagada ainult Venemaa keskvalimiskomisjon. Samas oli Peskov ise varem öelnud, et isikud, kes on õiguslikult diksvalifitseeritud, ei saa presidendivalimistel kandidaadiks olla.

Riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin aga teatas juba enne rajoonikohtu otsust, et Navalnõil ei tasu valimistest "unistada".

Algselt mõistis kohus reaalse vanglakaristuse, hiljem saatis ülemkohus kogu juhtumi tagasi

2013. aasta juulis mõistis Kirovi Lenini rajooni kohus Navalnõi ja Ofitserovi süüdi Kirovlesi varade riisumises ja karistas Navalnõid viieaastase ja Ofitserovit nelja-aastase reaalse vangistusega, mis järgmises kohtuastmes muudeti tingimisi vangistusteks.

Navalnõid ja Ofitserovit süüdistati 16 miljoni rubla väärtuses metsamaterjali varastamises puidufirmast Kirovles. Uurijate väitel korraldas varguse Navalnõi ning Ofitserov oli tema kaasosaline. Sel ajal töötas Navalnõi Kirovi oblasti kuberneri Nikita Belõhhi nõunikuna.

Navalnõi on alati rõhutanud, et süüdistused tema vastu on poliitiliselt motiveeritud.

Kohtotsus kaevati edasi ning 2016. aasta novembris saatis Venemaa ülemkohus puiduettevõtte Kirovles varade riisumise kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks.

Ülemkohus viitas oma otsuses Euroopa inimõiguste kohtu otsusele, milles leiti, et Navalnõi ja tema kaaskohtualuse Pjotr Ofitserovi süüasja menetlemisel ei tagatud neile õiglast kohtupidamist.

Navalnõi sõnul tegi ülemkohus sellise otsuse mitte Euroopa inimõiguste kohtu lahendit järgides, vaid eesmärgiga takistada tema poliitilist tegevust ja sundida teda taas kulutama oma aega kohtusõitudeks Moskvast 800 kilomeetri kaugusel olevasse Kirovisse. Oblastikohtu istungil Navalnõi ja Ofitserov ise kohal ei viibinud ning neid esindasid advokaadid.

Analüütikute sõnul ei tee lõplikku otsust mitte kohus, vaid see on Kremli otsustada, kas Navalnõil lastakse presidendiks kandideerida või mitte. Moskva linnapeaks tal 2013. aastal lubati kandideerida ning siis kogus ta umbes kolmandiku häältest.

Navalnõi kohtusaaga näitavatki ekspertide arvates seda, kuidas Kremlil on ka endal keeruline otsustada, mida problemaatilise ja mittetüüpilise opositsioonipoliitikuga peale hakata ning seetõttu lähtutaksegi teavast keskteest - päris vangi ei panda, kuid kandideerima - vähemalt veel - ka ei lasta.

Värvirünnaku tagajärjel on Navalnõi silm raskelt viga saanud

Teisipäeval teatas Navalnõi, et on kaotanud eelmisel nädalal toimunud värvirünnaku tõttu oma paremas silmas 80 protsendi ulatuses nägemise. Samas ei õnnestu tal minna välismaale arstiabi saama, sest tema suhtes on kehtestatud riigist lahkumise keeld.

Navalnõi langes eelmise neljapäeval taas briljantrohelise ehk nn zeljonka-rünnaku ohvriks ning ta tuli ka mõnda aega haiglas viibida, sest seekord sattus talle kemikaali ka silma.

Rünnak leidis aset Moskvas Navalnõi kontori lähistel. Navalnõi toetajad on tuvastanud ka võimaliku süüdlase, kelleks on ühe paremäärmusliku grupeeringu liige.

Märkimisväärne on ka see, et rünnakust tehtud mobiilivideot näidati ka Kremli-meelses telekanalis ning videos oli ründaja nägu uduseks tehtud. Oluline oli ka see, et filmimist oli alustatud vahetult enne rünnakut ehk filmija pidi olema teadlik sellest, mis hetk hiljem juhtuma hakkab. 

Kremli-kriitikute pihta rohelise värvi viskamine on Venemaal juba levinud "komme" ning sarnase rünnaku alla on langenud ka teised opositsiooni esindavad poliitikud ja aktivistid. Apteekides müüdav ja antiseptikas kasutatav briljantroheline (зелёнка) on üldjuhul ohutu, kuid seda on väga raske maha pesta ning see on ka põhjus, miks seda Kremli-vastaste "märgistamiseks" kasutatakse.

Kui Navalnõid sellega märtsis Barnauli linnas rünnati, pööras ta intsidendi enda kasuks ning poseeris foto- ja videokaamerate ees uhkelt rohelise "marslase" näoga. Seetõttu olid paljud 26. märtsi protestilaine ajal tänavale tulnud meeleavaldajad oma näo samuti roheliseks värvinud.

Aprillis rünnati tundmatu kemikaaliga opositsioonierakonna Jabloko aktivisti Natalja Fjodorovat ning praeguse seisuga kaotas ta peaaegu täielikult nägemise.

Ka Navalnõi arvas alguses, et eelmisel nädalal ründaja poolt kasutatud värv oli vaid briljantroheline, kuid teda ravinud arst on kindel, et sinna sisse oli segatud veel mingit ainet.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: