Kaheksa aastat kasinusmeetmeid on kärpinud kreeklaste protestivaimu, kuid läinud reedel tulid tuhanded inimesed Ateenas taas parlamendiesisele väljakule, sest Brüsselis oli küsimuse all nende tulevik, vahendas "Välisilm".

Samal päeval andis Kreeka valitsus Brüsselis järele võlausaldajate nõudmistele, mis kätkesid 3,6 miljardi euro ulatuses maksu- ja pensionireforme. Kokkulepe oli eelduseks kolmanda, 86 miljardi euro suuruse abipaketi saamisele, milleta ei suudaks riik maksta tänavu juulis tagasi vajalikku kuute miljardit eurot.

Eestit külastanud Kreeka asevälisministri Georgios Katrougalose sõnul tegi läbirääkimised keeruliseks mõni IMF-i nõudmine.

"Näiteks olime esimestel läbirääkimistel juba lukku pannud väga keerulise teema - pensionid. Nüüd tahtsid nad arutelu pensionide teemal jälle avada," selgitas minister.

Põgenikekriisi kohta ütles Katrougalos, et Türgi ja Euroopa Liidu kokkulepe hetkel peab ja Türgist saabuvate põgenike arv on vähenenud.

Samas kasutab Ankara tema hinnangul mõnikord põgenikevoogu omakasu eesmärgil ära. "Ajuti suureneb põgenikevoog vaid seetõttu, et vastaskaldal lõdvendatakse kontrolli," märkis ta.

Katrougalos lisas, et põgenike probleem on väga keeruline ning seda ei saa lahendada ükski riik üksi.

"Tarvis on ka ülejäänud Euroopa pingutusi. Esiteks tuleb täita sõlmitud kokkuleppeid. Oleme Eestile eriti tänulikud, sest Eesti on kokkulepetest kinni pidanud ning nõustunud teatud arvu pagulasi vastu võtma," rääkis minister.

Brexit näitab Katrougalose sõnul, et paljud inimesed pole Euroopa Liidu valikutega rahul.

"Muidugi sooviksime, et Suurbritannia jääks Euroopa Liidu liikmeks, kuid see saadab siiski sõnumi, et paljud inimesed pole Euroopa Liidu valikutega rahul ning et neid tuleb muuta. Kreeka tahab jääda Euroopasse, aga me näeksime hea meelega sotsiaalsemat Euroopat, mis arvestab kõigi kodanike vajadustega," rääkis ta.