Leht: London tahab uusi Vene-sanktsioone, mitu Euroopa riiki aga kõhkleb
Ajalehe The Times andmetel toetas Briti peaminister Theresa May jõuliselt plaani rakendada Venemaa suhtes sanktsioone Süüria presidendi Bashar al-Assadi toetamise eest. Samal ajal aga olevat mitmed teised Euroopa riigid uute Moskva-vastaste sanktsioonide vastu.
USA presidendi Donald Trumpiga peetud pikas, 20 minuti pikkuses, telefonikõnes ütles May, et USA riigipea on loonud Venemaa presidendile Vladimir Putinile võimaluse oma käitumist muuta.
Samuti toetas May Washingtoni katseid survestada Hiinat, et Peking Põhja-Koread ohjeldaks, ja ennetada Iraani mõjuvõimu kasvu Lähis-Idas.
May sekkumine võib tulla üllatusena Euroopa liitlastele, kes olid Itaalias toimunud G7 välisministrite kohtumisel vastu välisminister Boris Johnsoni üleskutsele kehtestada sanktsioone Süüriaga seotud Vene sõjaväelaste vastu. Näiteks Saksamaa ja Itaalia teatasid, et nad Briti välisministri esialgset plaani ei toeta ja näiteks Berliini ametnikud avaldasid kartust, et järjekordne sanktsioonidelaine võib anda hoopis soovitule vastupidiseid tulemusi ehk kahjustada üritust konflikti osapooli läbi rääkima panna.
Tillerson ja Johnson arutasid uute Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamist teisipäeval kahepoolsel kohtumisel ning väidetavalt julgustas USA välisminister Briti kolleegi sellel teemal ka kolmapäevasel ühisel G7 kohtumisel jõulisi avaldusi tegema. Briti ametnike väitel tegeldakse praegu sellega, et võimalike sanktsioonide sihtmärgid kitsalt määratleda ja seeläbi ka skeptikuid ümber veenda.
Allikate sõnul on Johnson kinnitanud, et tal on kavas Süüria survestamise plaanide asjus endiselt eestvedajaks olla ning seda ka siis, kui ta seetõttu mingil hetkel peaks raskustesse jääma.
Uudisteagentuur AP teatas esmaspäeva õhtul oma allikatele viidates, et praeguseks on USA veendumusel, et Venemaa teadis Süüria plaanist Idlibi provintsis keemiarünnak korraldada ette. Samuti olevat teada, et Venemaa poolt kontrollitud droon lendas haigla kohal, kus keemiarünnaku ohvreid aidati, ning peagi tabas sama haiglat uus õhurünnak Venemaal valmistatud sõjalennukilt. Väidetavalt üritati teise õhurünnakuga hävitada tõendeid ja keemiarünnaku tunnistajateks olnud inimesi.
USA president Trump vastas Süüria keemiarünnakule jõulise sammuga ning andis käsu sooritada raketirünnak Süüria õhuväebaasi vastu, kust varasema keemiarünnaku sooritanud Süüria lennukid õhku tõusid. Reedel viidi raketirünnak Shayrati õhuväebaasi vastu ellu ning USA kaitseministri James Mattise sõnul hävitati nii umbes 20 protsenti toimivatest Süüria sõjalennukitest.
Toimetaja: Laur Viirand