Rahandusminister Sven Sester (IRL) rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et ministrid on nüüdseks saanud ülevaate erinevate valdkondade poliitikatest ning laual olid erinevad lisataotlused.

"Tegelikkuses oleme hea tempoga edasi läinud. /.../ Väga palju informatsiooni on ja täna said ministrid täieliku ülevaate sellest, milline on praegu riigi kinnisvarapoliitika, millised on riigi palga ja avaliku sektori töötajate poliitika, millised on riigi soovid IKT-sse investeerimisel ja loomulikult erinevad lisataotlused," rääkis Sester.

"Olen terve märtsikuu pidanud valdkonnaministritega kahepoolseid läbirääkimisi. Täna oli see hetk, kus kabinetil oli täielik ülevaade erinevate ministrite soovidest," ütles Sester ja tõdes, et loomulikult on ministrite soovid suuremad, kui võimalused.

"Alati on nii, et soovitakse ju tunduvalt rohkem, soovid on mõistlikud ja vajalikud, küsimus on see, et riik saab toimetada ressurssidega, mis tal olemas on," ütles minister.

Tema sõnul jätkatakse arutelusid neljapäeval valitsuskabinetis, sooviga lähiajal nelja-aastane strateegia paika panna.

Mitu ministrit kinnitasid teisipäeval, et eelkõige seisab lõplike lepete sõlmimine tervishoiu rahastamise taga. Haigekassa hinnangul laiutab ravirahastuses 67 miljoni euro suurune auk. Arstide ja õdede kutseliidud on raviraha suurendamise sidunud kollektiivlepingu allkirjastamisega.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on varem "Aktuaalsele kaamerale" öelnud, et Eesti tervishoiu täiendavate vahendite suurus selgub just riigieelarvestrateegia kokkupanekul.

"Ei tasu unustada, et Haigekassasse on lähiaastatel igal aastal tulemas täiendavalt 70 miljonit finantsvõmekust juurde, seda just peaasjalikult läbi meie oma palkade tõusu ja sellest laekuva sotsiaalmaksu. Kuid enamgi veel, me ikkagi arvame ministritega, et lisaraha oleks sellele 70 miljonile per aasta juurde vaja ja eks need arutelud siis neljapäeval jätkuvad," kommenteeris Sester.

Ta ütles, et lõplikult avalikustab valitsus numbrid alles siis, kui eelarvestrateegia on valmis.

Samas on mitme valdkonna rahastus ja investeeringute kava tänaseks juba paigas. Näiteks on selge, et heakskiidu sai valitsuse kaitseinvesteeringute kava.

"Me nüüd otsutasime lõplikult ära, et kaitseinvesteeringuteks tuleb 60 miljonit eurot lisaks kahele protsendile ja liitlaste vastuvõtukuludele ning selle raha sees me tõstame iseseisvat kaitsevõimet ehk ostame tarka ja võimsat lahingumoona, mis parandab oluliselt meie vastupanuvõimet," selgitas kaitseminister Margus Tsahkna.

Peaminister Jüri Ratas ütles päeval ERR-ile, et valitsuskabinet on vaadanud üle majanduskasvu prognoosid ja riigieelarve strateegiaga seotud erinevad valdkonnad. Valitsus on otsustanud, et tulevikus võib riigieelarve minna ka miinusesse.

Eelarvestrateegiat uuendab valitsus igal kevadel, täpsustades kolme eelseisva aasta kavasid. Riigi eelarvestrateegia peab valmis olema hiljemalt aprilli lõpuks.