Tervishoiutöötajate esindusorganisatsioonid ei ole sellega rahul, et endiselt ei ole otsuseid sektorile riigieelarvest lisaraha andmiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Liidud ootasid konkreetseid otsuseid teisipäevaks. Nende hinnangul on tegelikust ravivajadusest katmata üle 70 miljoni euro ja rahastamata jääb rohkem kui 200 000 patsiendi ravi.

Arstid plaanivad kuudepikkust streiki ja on oluline mõista, et nad ei nõua streigiga endale paremaid palkasid vaid tervishoiu rahastamist.

"See oli meile antud viimane tähtaeg, mille pani küll paika tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, lubades, et otsus tuleb hiljemalt 11. aprilli õhtuks. Kahjuks seda ei tulnud, ei tulnud ka täna õhtuks," kommenteeris Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa.

"Me oleme tõesti teinud plaanid, et kui neid otsuseid siiski ei tehta, tervishoiu rahastamist ei parandata ja patsientidel ei ole endiselt lootust saada ravi ja õigel ajal nagu nad vajavad, siis alustame streiki 15. mail," lisas ta.

Rehemaa sõnul oodavad tervishoiutöötajad, et valitsus suhtub streiki väga tõsiselt.

"Me tahame loota, et valitsus eesotsas peaminister Jüri Ratasega suhtub niisugusesse asja nagu streik tervishoius väga tõsiselt ja nad tõepoolest pingutavad ja jõuavad lahenduste ja otsusteni, millega võiks streigi üldse kas ära jätta või kiiresti lõpetada. Aga tõsi on see, et me oleme valmistunud hästi ja me oleme valmis, kui vaja, siis tõesti pikaks ajaks tervishoius töö peatama ja me ei loe seda aega mitte nädalate, vaid võib-olla kuudega," selgitas Rehemaa.

Streik erakorralise meditsiini osakondade tööd ei puuduta. "Eks erakorraline meditsiin peab väga hoolega vaatama, millised patsiendid ja millises järjekorras peavad abi saama. See on küll selge, et kedagi n-ö ära surra ei lasta. Kui toimus eelmine streik 2012. aastal, siis ka suuri tervisekahjusid kellelegi ei tekitatud," ütles Rehemaa.