Puidurafineerimistehase täpne asukoht võib selguda aasta pärast
Tartu lähedale planeeritava miljard eurot maksva puidurafineerimistehase eestvedajad tutvustasid Tartus, kuidas hakatakse hindama tehase keskkonnamõjusid. Kui läheb nii nagu investorid loodavad ja valitsus algatab hiljemalt aprilli lõpuks tehase eriplaneeringu, algab ka keskkonnamõjude analüüs, mis võiks hinnanguliselt aega võtta kuni kaks ja pool aastat.
Kui valitsus Suur-Emajõe piirkonda planeeritava puidurafineerimistehase eriplaneeringu aprilli lõpuks algatab ja algab ka keskkonnamõjude hindamine, võib tehase täpne asukoht selle ühe eestvedaja, Est-For Invest juhatuse liikme Margus Kohava sõnul selguda järgmise aasta esimeses pooles, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Keskkonnamõjude hindamise algatamiseks tehase täpset asukohta teada vaja ei ole.
"Konkreetsemat asukohta asutakse koos planeerijatega, koos keskkonnamõjude eksperdi ja tema ekspertrühmaga alles uurima. See on protsess, leidmaks võimalikult sobivaim asukoht selleks, et saada juba konkreetsemate mõjudega jätkata. Praegu on veel vara öelda, mis on need mõjud, mida meie hindama hakkame," selgitas Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu juht Riin Kutsar.
Tehas kasutaks toormena ligikaudu kolme miljonit kuupmeetrit puitu aastas - eestvedajate sõnul see Eesti metsaraie mahtu ei suurendaks.
Vabaühenduse Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri sõnul ei tohiks Eestisse 700 000-tonnise prognoositava tootmisvõimsusega tehast ehitada aga olukorras, kus riik ei suuda piirata raiemahte.
"Eritehaste praktika maailmas näitab seda, et kindlasti kogu seda puitu ei õnnestu võtta ekspordi arvelt. Igal juhul raiemaht ka suureneb," märkis Tüür.
Keskkonnamõjude arutelul osalenud tartlasi teeb ka murelikuks seni veel teadmata tootmistehnoloogia.
"Esialgu jääb mõistmatuks olukord, kus tegelikult ei ole veel valitud välja konkreetset tootmistehnoloogiat ja seda ei ole avalikustatud. Tselluloosi tootmine on üks kõige saastavamaid tootmisharusid üldse. Skandinaavias on ta kindlalt teisel kohal oma saastatavuse poolest," kommenteeris tartlane Andres Okas.
Kui keskkonnamõjude analüüs tehase ehituseks valitud kohta ei soosi, on eestvedajad valmis kaaluma muid asukohti.
"Kui selgub, et selles piirkonnas sellist alternatiivset asukohta ei eksisteeri, siis tuleb minna tagasi ja teha uuesti eelvaliku analüüs, kas on kuskil mujal," ütles Kutsar.
Riigikogus läbis kolmapäeval teise lugemise seadusmuudatus, mis lubaks ettevõtetel ise tulevikus planeeringu koostamise ja keskkonnamõjude hindamise eest maksta. Tartu lähedale tselluloositehast kavandav ettevõte soovib, et riik algataks selle rajamiseks eriplaneeringu, kuid riigil ei ole selle jaoks raha.
Toimetaja: Merili Nael