Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv ütles ERR-ile, et rahandusministeerium kaasab otsuse langetamisel ka keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning eeldatavasti ka justiitsministeeriumi.

"Planeeringu algatamine ei tähenda positiivset ehitusotsust. Juhul kui valitsus otsustab algatada riigi eriplaneeringu, siis peale selle koostamise algatamist algab esmalt võimalike asukohtade võrdlemine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kogu planeeringuprotsessi käigus tuleb hinnata asjakohaseid mõjusid ja nende põhjal teha kaalutletud otsused, lähtudes planeerimisseaduses toodud põhimõtetest ja kaasnevatest mõjudest. Planeerimisprotsessile kulub senise praktika põhjal mitu aastat," selgitas Oidjärv.

Kaitseministeeriumi koostab Soodla polügoonile riigi eriplaneeringut, ent selle menetluses on Oidjärve sõnul teatud erisused võrreldes suurtehasega.

Riigi eriplaneering on planeeringuliik, millega alates 1. juulist 2015. aastast otsustatakse riiklikes või isegi rah vusvahelistes huvides olevate suurobjektide rajamise üle. Sellisteks objektideks on nt riigimaanteed, gaasitrassid, kõrgepingeliinid, suuremad elektrijaamad, rahvusvahelised lennujaamad ning sadamad.

Riigi eriplaneeringuga valitakse sellistele objektidele sobiv asukoht ning töötatakse välja detailsem planeeringulahendus. Planeeringu alusel saab anda juba konkreetse objekti rajamiseks vajalikud ehitusload, see tähendab muid planeeringuid objekti rajamiseks enam koostama ei pea.