Tselluloositehas võib saada võimaluse eriplaneeringu eest ise maksta ({{commentsTotal}})

Foto: Est-For Invest / ERR

Tartu lähedale miljard eurot maksvat tselluloositehast kavandav ettevõte soovib riigi eriplaneeringut, kuid riigil ei ole selle jaoks raha. Riigikogu majanduskomisjon plaanib selle mure lahendada nii, et ettevõtted saaksid tulevikus ise planeeringu koostamise ja keskkonnamõjude hindamise eest maksta, kuid riigikontrolli hinnangul võib selline kord tuua kaasa probleeme.

Riigikontrolör Alar Karis viitas majanduskomisjonile saadetud arvamuses aastatetagusele auditile, milles leidis, et vallad ja linnad olid detailplaneeringute koostamise sisulise juhtimise valdavalt usaldanud planeeringust huvitatud isikule ning praktika näitas, et oli arendajad, kes kasutasid seda olukorda ära.

"Avalikud ja erahuvid peaks olema tasakaalus, nende tasakaalustamine peaks olema läbipaistev ja erapooletu ning huvitatud isikul ei tohiks olla ka näiliselt võimalik kallutada planeeringu koostamist rahastamise kaudu oma huvides," toonitas Karis.

"Samas on ka planeeringu koostamisest huvitatud isiku huvides kõigiti vältida seda, et ta võiks alusetult sattuda olukorda, kus keegi võiks heita temaga seotud planeeringu ja mõjude hinnangu erapooletusele kahtluse varju," märkis ta.

"Suure tööstusettevõtte rajamine on Eesti majanduse arengut silmas pidades kindlasti positiivne areng. Soovitan Teil aga kaaluda ka võimalikke probleeme, mida planeerimisseaduse üksikjuhtumipõhine muutmine võib tulevikus kaasa tuua riigile ja kohalikele omavalitsustele erinevate planeeringute koostajatena," hoiatas Karis.

"Rõhutan ka vajadust vältida olukordi, kus planeeringu koostamisest huvitatud isikutele võiks keegi põhjustada mainekahju sellega, et esitab rahastamisseosele viidates põhjendamatuid ja alusetuid etteheiteid mõjutamise kohta."

Riigikontrolöri hinnangul oleks mõistlik riskide maandamiseks näha riigieelarves ette raha planeeringute jaoks, mille koostamist riik korraldama peab.

Koka hinnangul korruptsiooniriski pole

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (IRL) kinnitas ERR-ile, et ei näe sellises seadusemuudatuses korruptsiooniriski. "Eelnõus on kirjas, et [riigi eriplaneeringu] tellib riik või kohalik omavalitsus. Pole võimalik, et ettevõte selle ise tellib. Kuidas saab seal tekkida korruptsioon, ma aru ei saa," ütles Kokk.

"Hanke viib läbi riik ja siis tuleb see koht, kus lepitakse kokku. /.../ See ei ole kohustus, vaid võimalus. Kui ettevõte soovib erakorralist planeeringut, siis on riigil võimalus küsida ettevõtte käest raha. Kui ettevõtja seda ei soovi, siis riik ei pea seda tegema. Siis ei tule erakorralist planeeringut, vaid tuleb tavalises korras," selgitas Kokk.

Ta tõdes, et seadusemuudatus on seotud tselluloositehasega, kuid sarnaseid olukordi on teisigi. "Kui planeering jääb rahapuuduse taha, siis jäävad ühed või teised investeeringud tegemata. Kui rääkida konkreetsest investeeringust, siis Läti ja Soome plaanivad täpselt sama asja ning siia regiooni mahub ainult üks. See tuleb sellesse riiki, kes suudab pakkuda kiiremat planeeringut ja võimalusi."

Koka sõnul arutab majanduskomisjon esmaspäeval seadusemuudatusega seoses laekunud ettepanekuid ning kui erimeelsusi pole, võidakse see heaks kiita juba aprillis.

Ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles Eesti Päevalehele, et tegu on märksa suurema probleemiga, mis ei puuduta ainult üht projekti.

12 soovi

Päevalehe teatel on planeerimisseaduse muutmine üks 12 soovist, mille tehase ehitajad valitsusele esitasid.

Peale selle tahetakse ministritelt avalikku toetust, kaastööd ja koostööd, et projekt ellu viia, ja ka üsna konkreetsete palvete täitmist. Näiteks seda, et valitsus ja kõnealuse valdkonna ministrid avalikult ja jätkuvalt projekti toetaksid; et miljardiprojekti käsitletaks riigivaraseaduse tähenduses Eesti majandusarengule olulise investeeringuna; et sellesse suhtutaks planeerimisseaduse mõttes kui suure riikliku huviga projekti.

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärve ütles lehele, et riigikogu majanduskomisjon algatas planeerimisseaduse eelnõu menetluse ikkagi enda initsiatiivil, võttes aluseks rahandusministeeriumi koostatud eelnõu - kuigi valitsusele esitatud 12 ettepaneku tekstis on selgelt kirjas, et Est-For on selle "hea tahte korras ette valmistanud".



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: