"Suud puhtaks": Eesti palgalõhe anatoomia

Täna õhtul arutletakse saates "Suud puhtaks", mis asi on palgalõhe ja kuidas sissetuleku erinevust naiste ning meeste vahel objektiivselt mõõta? ERR.ee veebiportaalis ootab avatud kommentaarium teie arvamust. Samuti on võimalik jälgida saate otsepilti ja blogi, kuhu jõuavad saatekülaliste mõtted ja sotsiaalmeedia postitused.
Statistikaameti info kohaselt ei näita Eestis mõõdetav üldine palgalõhe mitte sarnastel ametikohtadel töötavate palkade erinevust, vaid üleüldist palgatasemete erinevust meeste ja naiste vahel. See ei ole EL-i statistikaga otseselt võrreldav, sest Eesti statistika ei näita võrreldavate palkade erinevusi.
Pigem toob palgalõhe esile seda, et mehi on kõrgemalt tasustatavatel juhikohtadel rohkem.
Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringus tõid naised välja, et nad ei julge palka juurde küsida, kuid mehed ütlesid, et neil pole põhjust palka juurde küsida, seega võib ministeeriumi hinnangul arvata, et meeste palgatase on juba neile rahuldav.
Henn Põlluaas (EKRE) leidis, et ettevõtjale on kasulikum palgata väiksemat palka küsivat naist, kui mees- ja naiskandidaadil on samad oskused-eeldused, sest nii jääb talle rohkem raha alles, seega pidas ta seda loogiliseks ja loomulikuks.
Ühiskonnateadlane Rainer Kattel (SDE) rõhutas, et sama töö eest erinevat palka makstes rikub tööandja seadust.
Kristina Papsejeva seksuaaltervise liidust leidis, et hinnasilti ei tohiks panna inimesele, kes tööle kandideerib, vaid kindel hind peaks olema tööl, mida tööandja inimeselt ostab.
Suurim palgalõhe on Eestis finantssektoris. Swedbanki personalijuht Ülle Matt rõhutas, et paari aastaga on nad suutnud 33-protsendise palgalõhe oma ettevõttes vähendada 0,7 protsendini. Näiteks vaadati üle lapsehoolduspuhkuselt naasvate töötajate palgad ja aidati järele kolleegidele, kes olid vahepealsete aastatega palgaga eest ära liikunud. Samas on Swedbank hädas sellega, et klienditeenindajaks ja telleriks mehi naljalt tööle ei tule. Swedbank vaatleb palgalõhena sama töö eest makstavat palka, mitte ettevõtte üleüldist soolist palgalõhet, mis erinevate ametikohtade vahel on mõistagi olemas.
Leena Kivisild ettevõtlike naiste assotsiatsioonist tõi esile, et valdkondades, kuhu koonduvad naised, lähevad palgad kiirelt alla, ja valdkondades, kuhu koonduvad mehed, hakkavad palgad kiirelt kasvama - nõnda tekibki sektoritevaheline sooline palgalõhe.
Marko Udras kaubandus-tööstuskojast ei toeta Marianne Mikko välja pakutud sookvoote, sest tema hinnangul peaks iga juht saama valida töötaja just tema omaduse järgi. Ta toetab seda, et vaba kandideerimine selliseks ka jääks, mitte ei muutuks soopõhiseks.
Otseblogi:
Toimetaja: Allan Rajavee, Greete Palmiste