Briti peaminister Theresa May allkirjastas teisipäeva õhtul kirja, mis käivitab kolmapäeval Brüsselis üleandmisel Brexiti protsessi. Maasikas ütles ERRi raadiouudistele, et see on Euroopa Liidu ajaloos tähtis, aga muidugi ka kurb päev, sest varem ei ole ükski ELi liikmesriik liidust lahkunud.

Läbirääkimised ei tõota tulla kerged ja Maasikas märkis, et neid on isegi nimetatud inimkonna ajaloo kõige keerulisemateks läbirääkimisteks.

"Ühendkuningriiki ja ELi seob üle 40 aasta väga tihedaid sidemeid, Ühendkuningriigis kehtivad tuhanded ELi õigusaktid. Tohutult läbi põimunud suhe poliitikute ja ametnike väga erinevatel tasanditel. Selle kõige lahti harutamine saab kindlasti olema väga keeruline. Kas just inimkonna ajaloo keerulisim ülesanne, seda me täpselt ei tea," sõnas Eesti eriesindaja ELi juures.

Kuu aja pärast tuleb kokku Euroopa Ülemkogu, kes peab heaks kiitma läbirääkimisjuhised ehk andma Euroopa Komisjonile, kes ELi 27 liikmesriigi nimel läbirääkimisi peab, poliitilise raamistiku.

"Selle alusel töötatakse välja ja kiidetakse tõenäoliselt juba maikuu jooksul heaks täpsemad läbirääkimissuunised. See on siis see, mida komisjon peab järgima 27 liikmesriiki esindades," selgitas Maasikas.

Ta lisas, et on äärmiselt oluline, et juba läbirääkimisjuhises kajastuksid kindlad põhimõtted, kuidas EL kaitseb oma kodanike õigusi ka lahkunud Ühendkuningriigis, sealhulgas ka Eesti kodanike ja ettevõtjate õigusi,

"Muidugi tuleb sinna läbirääkimisjuhisesse juba ka arve, rahalised kohustused - tuleb ka piir Iirimaal ja sellised küsimused. Nii et arutamist tuleb väga kõvasti," nentis eriesindaja.

Mõlemad pooled on heast leppest huvitatud

"Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus rääkis Maasikas, et ilmselt alguses tulevad keerulised kõnelused selle üle, kuidas kõnelusi üldse läbi viia.

May ütles, et nad soovivad läbi rääkida nii lahkumislepingu kui ka tulevase suhte üle, et kõik teemad peaksid olema korraga laual. Euroopa leping ütleb, et kõigepealt tuleb pidada lahkumisläbirääkimisi lahkumislepingu üle, pidades silmas tuleviku suhet. Siin tulebki selgus saada. 29. aprillil on erakorraline Ülemkogu, seal tuleb ka EL-i selgus selles asjas," rääkis Maasikas.

Tema sõnul ei saa enne kõnelustesse asumist kunagi täie kindlusega öelda, milline tulemus tuleb. Samas on tema sõnul mõlemad pooled kokkuleppest huvitatud.

"See on nii tugev kaubandussuhe, julgeoleku ja praktilise koostöö suhe, mida on ehitatud üle 40 aasta. Mõlemad pooled on huvitatud, et tuleks mõistlik, mõlema poole vajadusi arvestav leping, mis võimaldaks tihedat ja head tulevast suhet EL-i ja Ühendkuningriigi vahel. See on ka Eesti eesmärk," sõnas ta.

Eesti on selle aasta teises pooles EL-i eesistuja ning Maasika sõnul teeb Eesti kõik endast oleneva, et Brexiti kõrval jätkaks Liit ka oma põhitöödega.

"EL teeb Eesti eesistumise ajal väga palju konkreetseid ja vajalikke asju oma kodanike jaoks. See töö jätkub. Samas, tõsi on see, et Ühendkuningriigi lahkumisläbirääkimised on väga suure kaaluga poliitiline teema ja me kuuleme sellest väga palju ja tegeleme sellega väga palju. Aga me teeme kõik endast oleneva, et Liit teeks ka oma põhitööd," rääkis Maasikas.