Kasemets: põhilised arutelud EL-i tuleviku üle jäävad Eesti eesistumise aega
Euroopa Komisjon esitles kolmapäeval Euroopa tulevikku käsitlevat valget raamatut, milles on esitatud viis stsenaariumi selle kohta, milliseks võiks liit kujuneda aastaks 2025. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Keit Kasemets tõdes, et ennekõike jäävad arutelud selle üle Eesti eesistumise aega.
Kasemets selgitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et nn valge raamatu eesmärk on anda liikmesriikidele sisend aruteludeks, millised võimalused Euroopa Liidul edasiminekuks on.
Kuigi Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker esitles viid võimalikku teed alles kolmapäeval, on Kasemetsa sõnul see tekitanud paljudes riikides juba aktiivset arutelu.
"Eeldus on, et see arutelu võtab kaua aega. Esimene verstapost valitsusjuhtidele seda arutada on 25. märtsil, kui toimub Roomas tippkohtumine," sõnas ta.
"Aga tegelikult ju ennekõike need arutelud peaksid toimuma Eesti eesistumise ajal ehk selle aasta teisel poolel, kui ka täpsemad arutelupaberid on olemas, ja kestma kogu aasta," lisas ta.
Vastates küsimusele, kas pakutud ideede põhjal võib tekkida mitmekiiruseline Euroopa, nõustus Kasemets kolmapäeval Eestis viibinud Saksa välisministri Sigmar Gabrieliga, kelle hinnangul on mitmekiiruseline Euroopa juba olemas.
"Täna on 17 riiki, kes osalevad kõikides Euroopa Liidu poliitikates. Eesti on nende hulgas. Eesti valitsuste pikaajaline poliitika üle kümne aasta on olnud see, et Eesti peaks kuuluma tuumikusse ja võtma Euroopa Liidu poliitikatest osa ja see on olnud Eesti huvides. Täna pole otseselt ühtki põhjust, miks Eesti peaks oluliselt seda liini, mis seni on olnud, muutma," lisas Kasemets.
Tema kinnitusel on kõik Junckeri pakutud viis stsenaariumit positiivse noodiga ning halvim on tema hinnangul see, kui riigid ei jõua tuleviku suhtes ühisele meelele.
"Põhiline eesmärk stsenaariumite puhul on leida ühtne tee. See ei pea olema täpselt üks stsenaarium, see võib olla sümbioos erinevatest teedest," märkis Kasemets.
Valge raamatu esimese stsenaariumi kohaselt jätkab Euroopa Liit samuti kui seni, teine stsenaarium näeb ette tagasipöördumist Euroopa Liidu eelkäija ehk ühisturu juurde. Kolmanda stsenaariumi kohaselt jätkab Euroopa Liit üldiselt samas vaimus, liikmesriigid aga hakkavad omavahel moodustama väiksemaid liite ning koalitsioone neile olulistes küsimustes - seda peetakse kõige tõenäolisemaks. Neljanda stsenaariumi kohaselt visatakse ära kõik kõrvalised eesmärgid ning keskendutakse peamisele - mis on Euroopa Liidu jaoks peamine, see tuleb eelnevalt kokku leppida. Viies stsenaarium aga näeb ette, et liikmesriigid otsustavad senisest palju rohkem koos tegutseda ning ka rohkem võimu Brüsselile loovutada. Eriti realistlikuks seda ei peeta.
Toimetaja: Merili Nael