Rain Kooli: NATO ja sultaniriik ({{commentsTotal}})

Olud, milles NATO 1952. aastal Türgi vastu võttis, on üsna põhjalikult muutunud. Järgmine NATO ees seisev suur küsimus ongi, kas ja kuidas olude muutusega kaasas käia, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Türgi liitus NATOga 1952. aastal, kolm aastat pärast selle loomist ning seitse aastat pärast üheparteisüsteemi lõppemist ja riigi liitumist ÜROga. Viimase egiidi all oli Türgi võtnud osa ka Korea sõjast.

NATO – ja eelkõige selle kandva jõu USA – jaoks sai Türgist müür Nõukogude Liidu ja üleilmse kommunismi idee pealetungi vastu. Valitsevast usundist islamist, Küprose konfliktist ja vastuolulisusest välispoliitikas hoolimata on Türgi kõik need NATOsse kuulutud 65 aastat olnud oluline liitlane, kes on ka pärast kommunismi põrmu varisemist osalenud mitmes kaitsealliansi ühisoperatsioonis.

Eile korraldatud Türgi rahvahääletus sunnib aga küsima, kas pea 70 aasta vanune NATO pole osaliselt ajale jalgu jäänud.

Rahvahääletuse tulemus – mille „ei“ hääletanud on juba vaidlustanud – oli napim, kui president Erdoganile meeldinuks, kuid sellest piisas. Türgist saab sisuliselt sultaniriik, mille riigipeal on äärmiselt laialdased ainuisikulised volitused nii sise-, välis- kui ka turvalisuspoliitikas.

Ning ei, võrdluseks ei sobi Prantsusmaa või USA taoliselt presidentaalsed demokraatiad. Rääkimata sellest, et Türgis ei ole viimaste aastate repressioonide tulemusena ajakirjandusvabadust ega täiesti ausaid valimisi, kus kõigil osalistel oleks vabad võimalused, puuduvad riigi seadusandlikku ja kohtusüsteemi viimasel ajal tabanud „puhastuste“ tõttu ka need kontrolli- ja pidurdusmehhanismid, mis hoiavad ära Lääne presidentaalsete vabariikide libisemise isevalitsejalikeks.

Ühe teise, tuntuma gruusia perekonna võsu jälgedes kõndiv Erdogan lükkas eilse rahvahääletuse tulemusega väga pikaks ajaks (kui mitte alatiseks) tulevikku Türgi lähenemise Euroopa Liidule, mis on viimase aja Vene välispoliitika huvides. Kuid veelgi olulisem on küsimus, millist arengut võib ühelt oma liikmesriigilt oodata NATO ja kui kaugele sobimatuid arenguid taluda võib.

Tõsi, kaitsealliansiga 1999. aastal liitunud Poolas ja Ungaris pole samuti demokraatia tervisega kõik hästi, kuid Türgi on teel ühelt poolt isevalitsejalikkusele ja teisalt sisemisele lõhenemisele palju kaugemal kui eelmainitud.

Ning kaks tahku on samuti olulised. Esiteks on Türgi ühiskond pärast Teist maailmasõda olnud rõhutatult ilmalik, nüüd aga sammub vastne sultan üha enam ka islami vaka alt välja päästmise teed. Teiseks – nagu näitas ka mullune riigipöördekatse – pole türklased läänelikult alalhoidlikud, vaid valmis vajaduse korral asju ajama ka surmani mineva vägivallaga.

Olud, milles NATO 1952. aastal Türgi vastu võttis, on üsna põhjalikult muutunud. Järgmine NATO ees seisev suur küsimus ongi, kas ja kuidas olude muutusega kaasas käia.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: