ERR Istanbulis: suhtumine põhiseaduse muutmisse on piirkonniti väga erinev
Türgis toimus pühapäeval referendum, millega otsustatakse, kas muuta senine riigikord presidentaalseks või mitte. President Recep Tayyip Erdoganile annaks Jah-kampaania võit võimaluse olla võimul kuni aastani 2029. Kui Erdogani plaan läbi läheb, tähendab see ka Türgi veelgi kiiremat eemaldumist Euroopa Liidust.
Kogu Türgi on jagunenud kaheks ehk piirkondadeks, kus toetakse enam jah-sõna, ja piirkondadeks, kus toetakse enam "ei"-d. Nii on ka Istanbulis.
Hommikupoolikul Beşiktaşi piirkonnas, kus elab pigem jõukam ja haritum rahvas, viitas kõik justkui sellele, et referendumil öeldakse kindel "ei".
"Ma hääletasin enda riigi jaoks parimal võimalikul moel ehk ei," tunnistas "Aktuaalse kaameraga" rääkinud Viktor. "Ma ei taha, et kogu võim koonduks vaid ühe inimese kätte. Nii nagu on juhtunud ajaloos igal pool, kus selline stsenaarium on läbi läinud. Me peame ajaloost õppima ja ma loodan, et meil tuleb hea tulemus."
Kuigi valimissedel on lihtne - jah või ei - on hääletusele pandud kokku 18 põhiseaduse punkti. Kõik kokku tugevdaks tublisti presidendi võimu.
Küsimusele, kas juba praegu Erdogani diktaadi järgi käivas riigis on valimised ikka ausad, vastab üks proua valimisjaoskonna ees järgnevalt: "On võimalik, et seekord on ausad valimised, aga siiani ei ole ausad olnud. Varem varastati hääli, visati neid prügikasti ja isegi surnud hääletasid. Ma loodan, et seekord tuleb ausalt."
Kümmekond kilomeetrit eemal Kasımpaşas, kus sündis ja kasvas ka president Erdogan ning mis juba oma olekult on erinev, on ka meelsus sootuks teine. Inimesed on väsinud koalitsioonivalitsustest ja tahavad stabiilsust. Referendumi "jah" nende sõnul seda ka pakub.
"Veel parem. Peale siinseid probleeme, mis viimasel ajal on olnud, ründavad vaenlased Türgit igalt poolt. Meie vaenlased ründavad meid igalt poolt. Need inimesed, kes riiki juhivad, viivad meid alati ette poole, paremuse suunas. Isegi kui ma võin olla asjatundmatu, ma ütlen teile, mis ma oma silmadega näen. See on meie lootus!" rääkis Kamil Sahin.
Kuigi vaated on erinevad, siis usuvad nii poolt kui ka vastu hääletavad inimesed, et just nende valitud tee on kõige parem demokraatiale.
Toimetaja: Laur Viirand