Müller: ülekuumenemist võib märgata ärikinnisvara-, mitte eluasemeturul

Uusi kaubanduskeskusi ja büroopindu on ehitatud väga palju ning rendihinnad eelmisel aastal ei muutunud, seega võib ülekuumenemist märgata pigem ärikinnisvara-, mitte eluasemeturul, ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller.
Müller rääkis keskpanga pressikonverentsil, kus käsitleti Eesti ja euroala majanduse ja finantssektori arenguid, et mullu kasvas eluasemelaenude portfell Eesti pankades viis protsenti. Kõige enam kasvasid autoliisingute mahud.
Positiivsena tõi ta välja selle, et inimeste hoiused on kasvanud veel kiiremini kui laenukohustused.
"Meie hinnangul on üsnagi mõistlik tasakaal sissetulekute, laenude ja säästude vahel," sõnas asepresident.
Kinnisvarahindadest rääkides ütles Müller, et igakuine statistika ei näita võrreldavate korterite hinnamuutust.
"Kui veel 2014 oli Tallinnas uute korterite osakaal kogu tehingutest 14 protsenti, siis mullu ulatus see pea kolmandikuni, ligi 30 protsendini," tõi ta välja.
Seetõttu on võrreldavate korterite arvestuslik hinnakasv tegelikult kuus kuni seitse protsenti, mitte 11, nagu näitab maa-ameti statistika.
"Olukorras, kus palgad kasvavad ligikaudu samas tempos, samuti eluasemelaenud, ei viita selline kuue-seitsmeprotsendine hinnatõus meie hinnangul otseselt turu ülekuumenemisele," lausus Müller.
Nõudlus kinnisvaraturul on viimastel aastatel suurenenud ja seda on toetanud kiire palgakasv ning linnastumine - peamiselt Tallinna elanike kasv muude piirkondade arvelt, sest 25-39aastaste ehk parimas kinnisvaraostu eas inimeste arv on kasvanud. Lähiaastail on aga see trend muutumas ja see võib Mülleri sõnul ka nõudlust kinnisvara järele vähendada.
Ta lisas, et kuigi arendustegevus on olnud korterite ehitamisel üsna elav, siis veelgi enam ärikinnisvaras.
"Palju on ehitatud uusi kaubanduskeskusi ja büroopindu. Seega rendihinnad eelmisel aastal ei muutunud ja juba on märgata mõningate vabade pindade suurenemist. Ülekuumenemist võib täna märgata ärikinnisvara-, mitte eluasemeturul," nentis ta.
Eluasemelaenude keskmine tähtaeg on pisut pikenenud, kuid üle 30-aastase tähtajaga laene ei anta.
Eesti Panga president Ardo Hansson rääkis, et enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on lähiajal väiksesed.
Kolme suurema riskina tõi ta välja Põhjamaade arengud: Rootsis tõusevad kinnisvara hinnad, nagu ka kodumajapidamiste laenukoormus.
Kui Rootsi kinnisvara- ja laenuturul peaks mingi tagasilöök tulema, tunnetavad seda madalama ekspordinõudluse kaudu ka Eesti ettevõtted, suureneb ka Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk.
Teine riskiallikas on Eesti-sisene. Nimelt kui Eesti ettevõtete kasumlikkus kahaneb müügituludest kiirema tööjõukulude kasvu tõttu, nõrgestab see ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti.
Kolmanda ja veidi väiksema riskina tõi Hansson välja kodumaise kinnisvaraturuga seonduva - seni pole kiiret laenu- ja hinnakasvu olnud, kuid pinnas on uueks hinnakasvuks soodne. "Kui vaatame viimast poolt aastat, on laenu- ja hinnakasv natuke kiirenenud. Me ei näe suuri muutusi, aga võib-olla veidi suuremat riski kui pool aastat tagasi," nentis Eesti Panga president.
Toimetaja: Karin Koppel