Pankade laenutingimused ei toeta Eesti Panga hinnangul praegu kinnisvaramulli tekkimist. Turuosa kasvatavad aga ühisrahastusprojektid, mille hulgas on ka selliseid, mis on saanud pankadest eitava vastuse.

Hansson ütles ERRile, et finantsstabiilsuse seisukohast ta selles suurt riski ei näe, aga investeerijakaitse mõttes on kindlasti oluline, et inimesed, kes pankade intressimäärasid liiga madalaks peavad ja suuremat raha teenimise võimalust otsivad, ei hakkaks liiga kergekäeliselt oma raha ühisrahastusprojektidesse paigutama.

"Ega need projektid ei ole siis nii läbi vaadatud, kindlasti riskentsemad projektid, mis võivad vastu taevast lennata," märkis ta. "Seal peab olema rohkem investorikaitse seisukohast väljas. See on uus trend, mida peaks jälgima".

Üks ühisrahastusplatvorme on Crowdestate, mille projektid on väga kiiresti rahastuse leidnud.

Näiteks koguti Lasnamäel asuva endise mereakadeemia hoone rekonstrueerimisprojektiks jaanuaris vaid kolme päevaga 1,5 miljonit eurot. Projekt lubas tootluseks 15,33 protsenti.

Ettevõtte juht Loit Linnupõld põhjendas inimeste innukust kinnisvaraarendustesse panustamisel sellega, et inimestel on palju raha käes ning seda traditsioonilisel viisil pangas hoiustades ei teeni midagi.

"Kolmandaks annab ühisrahastus inimestele võimaluse oma raha paigutada sellistesse investeerimisprojektidesse, millesse varem ei ole ligipääsu olnud, näiteks kinnisvara, mis tavaliselt nõuab üsna suurt investeeringut, et seda üksi teha. Ühisrahastus pakub seda võimalust kas või saja euro kaupa," selgitas ta.

Küsimusele, kas investorid riske adekvaatselt tajuvad, vastas Linnupõld, et usub ja loodab seda ega ole näinud, et inimesed ummisjalu ja mõtlematult investeerima tormaksid.

"Aga peaks aru saama, et kui investeeritakse, siis tururiski igal juhul võetakse, sellest ei pääse. Keegi ei ütle, et tootlus on garanteeritud või põhiosa on võimalik tagasi saada - seda keegi ei ütle ega tohigi öelda. Iga inimene teeb selle otsuse ise vastavalt sellele informatsioonile, mida meie jagame ja mida ta ise oskab sinna juurde panna ja uurida," nentis ta.

Seda, nagu oleksid ühisrahastatavad projektid ainult sellised, mida pangad on finantseerimiskõlbmatuteks pidanud, nimetas Linnupõld kõige suuremaks eksiarvamuseks.

"Ma arvan, et 36 projektist, mis me täna teinud oleme, on ilma pangalaenuta tehtud võib-olla üks või kaks. Ülejäänutel on kõigil projekti finantseerimislahenduse osaks ka pangalaen. Nii et sisuliselt on nad ka pangafiltrist läbi käinud," kinnitas ta.

Lisaks filtreerib ka ettevõte ise projekte hoolikalt: Linnupõllu sõnul töötatakse kümne või kaheksa projekti välja toomiseks läbi sadakond ideed ning valdav osa investeerimisideedest ei jõuagi kunagi avalikkuse ette, sest ei kvalifitseeru. Samas möönis ta, et paljud ühisrahastusplatvormid sellist eelfiltreerimist ei tee.

"Investor peab aru saama, mis on pakkumise sisu: kas ta on eelnevalt kontrollitud ja välja valitud või pannakse üles kõik ideed, mis tulevad, ja inimesed ise otsustavad, kas meeldib või ei meeldi. Platvormide lähenemisviisides on päris suured erinevused. See on üks asi, mida raha paigutada soovivad inimesed peaksid päris kindlasti endale selgeks tegema," sõnas Crowdestate'i juht.

Ta lisas, et investeerides tasub üheksa korda mõelda ja üks kord otsustada ning samuti ei tasu kogu raha ühele kaardile panna.

"Raha tuleks paigutada pigem paljude erinevate projektide vahel, mis annab riskide hajutamise," soovitas Linnupõld.