Rootsis langesid neljandas kvartalis nii korterite kui majade hinnad ({{commentsTotal}})

Stockholmi kesklinn.
Stockholmi kesklinn. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Rootsi maaklerite statistika kohaselt on korterite hinnad sügisel langenud suvega võrreldes ning hinnalangust on märgata üle kogu riigi.

Majade hinnad on langenud sama ajaga protsendi võrra, vahendas Yle Svensk Mäklarstatistiki andmeid.

Rootsis on korterite hinnad juba aastaid tõusnud ning see on tekitanud kartusi kinnisvaramulli teemal.

Ringhäälingu SVT andmetel algas hinnalangus pealinn Stockholmist, kus korterite hinnad on juba madalamad kui eelmisel aastal. Nüüd on eluasemete hinnalangus levinud ka ülejäänud Rootsi piirkondadesse.

Ettevõtte Valeguard statistika on aga veelgi äärmuslikum - viimase kolme kuu jooksul kukkusid korterite hinnad üle kogu riigi kaheksa protsenti, Stockholmis aga 9,5 protsenti. Eramute hinnad kukkusid pealinnas üheksa ja üle kogu riigi 6,8 protsenti. Rohkem kui kuueprotsendilist langust oli samal perioodil märgata ka Göteborgis ja Malmös.

Uudisteagentuuri TT poolt intervjueeritud kinnisvaramaaklerite liidu esindaja teatas, et hetkel pole veel põhjust hinnalanguse pärast muret tunda.

"Me ei saa unustada, et meil on olnud ajalooliselt pikk periood, mida on iseloomustanud ajalooliselt tugev hinnatõus. Kinnisvaraturg käitub nagu ka teised turud - üles ja alla," märkis Mäklarsamfundeti analüütik Joakim Lusensky.

Rootsi valitsus otsustas novembri lõpus astuda samme, et majapidamised vähem laenaksid ja rohkem säästaksid.

Ekspert: hinnalangus toimub õnneks majanduslikult stabiilsel hetkel

"Hinnad kerkisid eelmistel aastatel selgelt ja paljude hinnangute kohaselt talumatule tasemele ning nüüd on liikumine vastassuunas," kommenteeris Hüpoteegiühingu peaökonomist Juhana Brotherus, kes avaldas lootust, et ei tule kiiret hinnalangust, mis leviks ka mujale Rootsi majandusse.

Brotheruse sõnul on hinnalangusel mitu põhjust, sealhulgas ka laenutingimuste karmistamine ja viimaste aastate intensiivne ehitamine.

Ekspert rõhutas, et Soomes ei tohiks kahjurõõmu tunda, sest Rootsi majanduskriisi lööks ka Soomet ja sealseid ettevõtteid, eriti pankasid ja ehitusfirmasid, mis tegutsevad mõlemas riigis.

Brotherus lisas, et õnnelik asjaolu õnnetuse juures on see, et hinnalangus saabub ajal mil nii Rootsi kui ka globaalne majandus on stabiilses seisus.

Toimetaja: Laur Viirand



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: