Lätlased naasevad kodumaale emotsionaalsetel, mitte majanduslikel põhjustel ({{commentsTotal}})

Lätlaste värske uuring näitab, et enamik lätlastest otsustab välismaal elades koju tagasi tulla perekonna, armastatu või sõprade pärast, kuid majanduslikud põhjused on teisejärgulised.

Viimase kümne aasta jooksul on Lätist mujale elama läinud 240 000 inimest ja soov lahkuda on paljudel noortel endiselt suur. Umbes kolmandik lahkunutest tuleb aja jooksul Lätti tagasi, nende osa kogu Läti elanike arvust on praegu kaheksa protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tüüpiline naasja on 25-34-aastane kõrghariduseta mees. Riikide osa, kust tagasi tullakse, langeb enam-vähem kokku maadega, kuhu enam ära minnakse. Pooled viimaseil aastail Lätti tagasi pöördunuist saabusid Suurbritanniast, järgnesid Iirimaa, Põhjamaad ja Saksamaa. Enamik neist, kes on elanud rohkem kui kahes riigis, näeb ka praegu Lätit ajutise peatuspaiga, mitte alalise elukohana.

"Põhjused, miks inimesed tagasi pöörduvad, pole muutunud. Need on emotsionaalsed - koduigatsus, vajadus Läti, sõprade ja pere järele. Nad ei tule siia majanduslikel põhjustel," ütles Läti ülikooli professor Mihails Hazans.

Kodumaale naastes põrkutakse aga üllatavalt paljudele probleemidele - 40 protsenti küsitletuist tunnistab raskusi töö leidmisel, kolmandik peab arusaamatuks maksusüsteemi, ei mõista töökultuuri, pole rahul tervishoiukorraldusega ja ütleb, et Läti ühiskond, millest nad kunagi lahkusid, on teise, arusaamatu mentaliteediga.

Samas näitas uuring, et naasnud teenivad püsielanikest rohkem, ehkki nad pole sissetulekuga rahul. Kolm neljandikku on teenistuse leidnud aasta jooksul, nelja aastaga on tööle asunud 95 protsenti tagasipöördunuist.

Kui välismaal tulid edukalt ots-otsaga kokku ligi pooled küsitletuist, siis Lätis elades on nii vastanute arv vähenenud 11 protsendini.

"90 protsenti meestest ja kolm neljandikku naistest töötab. See on väga hea tulemus ja kõrgem näitaja kui teiste elanike seas," ütles Hazans.

Tema sõnul on eriti nukker see, et paljud kojupöördunud tunnevad, et tegelikult neid koduriigis ei oodata. Riiklikest programmidest pole olnud mingit kasu ja poliitikute jutt, et iga lätlane on Lätis vajalik, on paljude jaoks õõnes.

"Nad on harjunud kõrgema elustandardi, aga ka teistsuguse mentaliteedi ja töökultuuriga," ütles Hazans.

Loota, et kõik leiavad kogu neile vajaliku teabe üles internetist, ei maksa, sest paljud pole harjunud seda otsima.

Toimetaja: Merili Nael



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: