Registrite puudulikkus seab kahtluse alla registripõhise rahvaloenduse
Ebatäpsed andmed rahvastikuregistris seavad kahtluse alla statistikaameti plaani korraldada järgmine rahvaloendus puhtalt registripõhiselt.
Ehkki statistikaamet on avaldanud plaani teha 2021. aasta rahvaloendus puhtalt registrite põhjal, tuleb valmis olla ka alternatiivideks. See, kas ebatäpsed andmed rahvastikuregistris saavad uudsele loendusele saatuslikuks, selgub alles aasta varem.
Juba enne eelmist rahvaloendust võttis valitsus vastu otsuse, et järgmise loenduse ajal enam inimestele ukse taha ei minda. Selle asemel oli kavas teha korda registrid, kus inimeste andmed juba niikuinii üleval on, luua andmete analüüsiks vajalikud programmid ning astuda nende üheksa riigi sekka, mille rahvaloendused toimuvadki registrite põhjal.
Läinud aastal toimus ka esimene prooviloendus, kus ilmnes taas juba tuntud komistuskivi, ehk iga viienda inimese rahvastikuregistrisse märgitud elukoht ei vasta tegelikkusele, ütles ERR-i raadiouudistele registripõhise rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.
Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütles, et riigikoguni on jõudnud seaduseelnõu, mille toel peaks andmed täpsemaks muutuma.
Samas puhtalt taolistest sunnimeetmetest ei piisa ning nende jõul eluruumide andmeid suure tõenäosusega korda ei saa tõdes Pungas. .
Statistikaamet on praegu appi võtnud matemaatilise statistika ja ehitab üles indeksipõhist süsteemi, mis peaks aitama pädevat loendust teha ka juhul, kui inimesed oma elukoha aadresse õigeks ei märgi.
Teise prooviloenduse tulemused saavad selgeks 2020. aasta jooksul ning alles siis saab statistikaamet otsustada, kas registrite kõrval on tarvis appi võtta veel teisigi loendusmeetodeid.
Allikas: ERR