Sarkozy teatas, et hääletab teises voorus Macroni poolt
Prantsusmaa vabariiklasest ekspresident Nicolas Sarkozy teatas kolmapäeval, et hääletab presidendivalimiste teises voorus Emmanuel Macroni poolt.
Sarkozy põhjendas oma otsust sotsiaalmeedias seisukohaga, et teeb seda selleks, et hoida ära paremäärmuslikuks peetava Marine Le Peni saamine Prantsusmaa riigipeaks.
Tema hinnangul oleks Le Peni võidul nii Prantsusmaa kui ka prantslaste
Ekspresident lisas, et tema poolt antud häält ei saa tõlgendada Macroni valimisprogrammi heaks kiitmisena, kuid tsentristist poliitiku poolt hääletamist näeb ta praeguses olukorras vastutustundliku valikuna.
Sarkozy tuletas paremtsentristide valijatele meelde ka seda, et juba juunis on neil parlamendivalimiste raames hea võimalus oma soove Prantsusmaa tuleviku asjus väljendada.
Retrouvez la déclaration de Nicolas Sarkozy : https://t.co/XUCTkBdneg. pic.twitter.com/UmO1VKgSkF
— Nicolas Sarkozy (@NicolasSarkozy) April 26, 2017
Prantsusmaa peamise paremtsentristliku erakonna ehk vabariiklaste (Les Républicains) ridadest on Macronile toetust avaldanud juba esimeses vooruks kolmandaks jäänud ekspeaminister François Fillon, ekspeaministrid Alain Juppé ja Jean-Pierre Raffarin ning hulk teisi poliitikuid. Samas on analüütikud veendunud, et vähemalt väike osa vabariiklastest valijaid, kes kuuluvad paremtsentristide kõige konservatiivsemasse tiiba võivad ka Le Peni poolt hääletada või vähemalt jääda teisest voorust kõrvale.
Praegune võimuerakond ehk Sotsialistlik Partei, kuhu Macron ka aastatel 2006-2009 lihtliikmena kuulus, on samuti tsenristist kandidaadile toetust avaldanud. Seda on teinud näiteks praegune riigipea François Hollande ja äsjastel valimistel partei ametlikuks kandidaadiks olnud Benoît Hamon. Mitmed sotsialistid, sealhulgas ministrid ja ekspeaminister Manuel Valls, teatasid Macroni toetamisest juba enne esimest vooru.
Riigiametnikuna ja hiljem riigiametnikuna töötanud Macron kuulus lihtliikmena Sotsialistlikku Parteisse aastatel 2006-2009. Ehk ajal, mil ta oli alguses Hollande'i nõunikuks (2012-2014) ja seejärel Manuel Vallsi valitsuses majandusministriks (2014-2016) ei olnud ta enam sotsialistide liige. Majandusministri ametist lahkus ta omal algatusel ja eesmärgiga luua oma poliitiline liikumine En Marche! ning pürgida presidendiks.
Kunagine lähedane seos Hollande'iga ning paremtsentristidelt saadud toetus on ka põhjus, miks Le Peni toetajad on Macroni süüdistanud selles, et tema näol on tegu sisuliselt sotsialistide varjatud taastulemisega ning senise poliitilise süsteemi kandidaadiga. Macroni toetajad aga juhivad tähelepanu sellele, et tema poliitiline programm erineb oluliselt sotsialistide omast, eriti majandust puudutavates küsimustes. Analüütikud on Macroni majanduspoliitilisi ideid pidanud kusjuures oluliselt parempoolsemateks kui Le Peni omi, viimane sarnanevat oma rohkete sotsiaalvallas jagatud lubaduste tõttu pigem ise sotsialistidele.
Esimeses voorus neljandaks jäänud vasakäärmuslane Jean-Luc Mélenchon pole aga Macroni toetamisest teatanud. Tema poliitiline liikumine tegi hoopis avalduse, mille kohaselt pole neil kavas Le Peni poolt hääletada, kuid teiste võimalike otsuste asjus korraldatakse liikumise tuumiku seas küsitlus, mille tulemused tehakse teatavaks 2. mail.
Avalduse kohaselt ei ole tegu hääletussoovitusega, vaid lihtsalt toetajate arvamuse kindlaks tegemisega.
Korraldataval küsitlusel on vastajatel kolm võimalust: tühi valimissedel, Macroni poolt hääletamine või mitteosalemine.
Toimetaja: Laur Viirand