Kandidaatide järjestus ei muutunud, natuke muutusid toetusprotsendid - Emmanuel Macroni häältesaak natuke kasvas, Marine Le Peni oma langes, vahendasid Le Monde ja Reuters.

Lõplike tulemuste kohaselt kogus tsentrist Macron 24,01 protenti häältest - varasem tulemas andis talle toetuseks 23,75%. Rahuvsrinde juhti Le Peni aga toetas 21,30 protsenti hääletanutest (varem 21,53).

Vabariiklaste kandidaadi François Filloni toetus oli 20,01 ja vasakäärmuslane Jean-Luc Mélenchoni oma 19,58 protsenti. Esmaspäeva hommiku seisuga olid vastavad näitajad 19,91 ja 19,64 protsenti.

Senise võimuerakonna ehk Sotsialistliku Partei ametlik kandidaat Benoît Hamon kogus vaid 6,36 protsenti häältest, talle järgnes eurovastane Nicolas Dupont-Aignan 4,7 protsendiga.

Ülejäänud väikeparteide kandidaatide tulemused olid järgnevad: Jean Lasalle 1,21, Philippe Poutou 1,09, François Asselineau 0.92, Nathalie Arthaud 0,64 ja Jacques Cheminade 0,18 protsenti.

Lõplik valimisaktiivsus oli 77,77 protsenti. 1,78 protsenti valijatest kasutas võimalust hääletada tühja valimissedeliga.

Hamon ja Fillon teatasid kohe pärast kaotuse tunnistamist, et toetavad teises voorus Macroni ja kutsusid seda tegema ka oma valijaid. Sarnaseid üleskutseid tegi ka suur hulk nende mõjukaid parteikaaslasi, sealhulgas ka praegune sotsialistist riigipea François Hollande, kes ise madala reitingu tõttu teiseks ametiajaks ei kandideerinud.

Vasakäärmuslane Mélenchon teatas, et tema oma valijatele mingeid juhiseid teiseks vooruks ei anna, sest pole selleks mandaati saanud ja tema valijad teavad ise, kuidas hääletada. Sarnaseid avaldusi on teinud ka teised vasakäärmuslastest väikeparteide kandidaadid.

Arvamusküsitluste kohaselt peaks Macron saavutama 7. mail toimuvas teises voorus ülekaaluka võidu, lausa rohkem kui 60 protsenti häältest, kuid eksperdid hoiatavad, et see tulemus pole üldsegi nii kindel kui esialgu tundub - varasem poliitiline loogika ei pruugi enam kehtida; oluline on see, kes ikkagi lõpuks valimiskastide juurde tuleb ning kuidas ikkagi käituvad esimeses voorus kaotanud kandidaatide valijad, eriti Mélenchoni ja ka Filloni toetajad.

Tegemist on igal juhul ajalooliste valimistega. Parem- ja vasaktsentristid ehk tänases mõistes vabariiklased ja sotsialistid on oma erinevates vormides olnud Prantsusmaal vaheldumisi võimul 1950. aastatest saadik. Mitte kunagi pole selle aja jooksul olnud olukorda, kus kumbki suurpartei pole teises voorus esindatud.