Lauristin: Prantsusmaa moderniseerumine aitaks ka EL-i kaasajastada
Kui küsitluste kohaselt Prantsusmaa valimised võitev Emmanuel Macron suudab riigi panna liikuma moderniseerimise poole, siis see lihtsustaks paljuski ka Euroopa Liidu enda kaasajastumist, sest EL põhineb väga paljuski just Prantsusmaa mudelil.
"Foorumi" erisaade läks seekord eetrisse Brüsselist nädalal, mil selgub, kas Prantsusmaa presidendiks saab riigi väljaviimist EL-ist lubav Marine Le Pen. Sel ja teistel EL-i ja Eestit puudutavatel teemadel arutlesid saates Eesti saadikud Euroopa Parlamendis.
Esimest korda pole Prantsusmaa presidendivalimistel teises voorus konservatiivide kandidaati. IRL-i liige Tunne Kelami hinnangul on see konservatiivide poolt taktikaline ebaõnnestumine, kuid üldiselt on tegemist siiski demokraatia jätkuva kriisiga.
"Olukord, kus tsentrum nõrgeneb - just paremtsentristlikud ja vasaktsentristlikud parteid - on üldine nähtus kogu Euroopas. See teeb murelikuks. Kui Prantsusmaa valimisi vaadata, siis küsimus on pühapäeval selles, kas seda järsku võimuvahetust ja täiesti uut stiili annab edasi lükata või toimub see kohe. Aga põhiline probleem on see, et kaks traditsioonilist parteid on presidendivalimistel mängust väljas," rääkis Kelam.
Sotsialistide toetus presidendivalimiste esimeses voorus oli väga madal. Sotsiaaldemokraat Marju Lauristin märkis, et vasakleeri lõhestumine on Prantsusmaal üldse veidi hiljaks jäänud. "Kui vaatan, kuidas meil Prantsuse kolleegid jagunevad omavahel, siis tõepoolest, ühed on nii vasakul äärel, et mul on raske leida nendega ühist keelt, aga teised on need, kes võiks Macroniga ühes parteis olla. Nii et ilmselt nad peavad Prantsusmaal praegu selle sotsiaaldemokraatia uuenemise läbi tegema, see on väga hiljaks jäänud," rääkis Lauristin.
Indrek Tarandi hinnangul on Prantsusmaal lõhe mitte niivõrd "traditsioonilistes parteides, vaid muutuva ja uueneva maailma ja traditsioonilise Prantsuse turvalisuse hoidjate vahel".
Arvamusküsitlused näitavad, et presidendivalimiste teise vooru võidab parteitu kandidaat Emmanuel Macron. Marju Lauristin kommenteeris, et kui Macron suudab võidu korral panna Prantsusmaa liikuma moderniseerumise poole, siis see kergendab paljuski ka Euroopa Liidu enda kaasajastumist.
"Väga palju siiski see EL-i bürokraatia on ikkagi Prantsusmaa mudeli järgi üles ehitatud. Kui Prantsusmaa saaks hakata sellest jäigast masinavärgist välja tulema ja kaasaegsemat poliitikat tegema, siis see ise aitaks ka EL-il sellest üle saada, sest tundub, et EL on väga jäigastunud. Tegelikult need raputused - Brexit ja ka tunne, et Prantsusmaa on seal ääre peal - aitavad jäiku liikmeid lahti loksutada," arutles Lauristin.
"Näiteks kriisi puhul EL pole võimeline kiiresti tegutsema, sest kõik on jäigalt bürokraatlike masinaosade kaupa ära timmitud, nii et kiiresti midagi otsustada ei saa või uute olukordade suhtes tekib otsekohe paigalseis, sest kuskil pole mehhanismi, kus oleks võimalik välja tulla sellest halvast konsensusest. Halb konsensus tähendab, et kõige tagurlikumad võivad alati pidurit panna," lisas Lauristin.
Väga tähtis on tema hinnangul ka defineerida ära see, mis on tänapäeval uus lähimuspõhimõtte sisu. "Mis tähendab seda, et EL peaks tegema paremini neid asju, mida ta saaks koos teha, mis tähendab, et liikmesriikidele peavad jääma need asjad, mida saaks liikmesriigid paremini teha. See tuleb täita uue sisuga, seda ei saa kogu aeg eemale lükata nagu on lükatud," sõnas ta.
Reformierakondlane Urmas Paet ütles, et Macroni osas on paljudel ootused üleval selles osas, et ta suudab mõjutada kogu Euroopa Liitu. Paeti ise selles osas aga nii entusiastlik ei ole. Tema sõnul tuleb kõigepealt ära oodata see, millise positsiooni saavutab Macron Prantsusmaa sisepoliitikas.
"Presidendivalimistega veel suurt midagi ei lõpe. Küsimus on see, et kuna Macron ei esinda ühtegi suurt parteid, siis milline saab olema valitsus, milline toetus on valitsusel nii ühiskonnas kui ka parlamendis. See on ees ootamas ja sellest sõltub see kõigepealt, milliseks üldse kujuneb Prantsusmaa roll praegu ja Brexiti ajal. Selles mõttes pühapäeval suurt midagi ei selgu," rääkis Paet ja lisas, et see on praegu siiski suure tõenäosusega selge, kes presidendiks valitakse.
Vastates küsimusele, kas Macron võidab Prantsusmaa presidendivalimised, ütles reformierakondlane Kaja Kallas, et küsitlused on ka varem eksinud, kuid vahe Le Peni ja Macroni vahel on praegu liiga suur ehk umbes 40-60.
"Kui see protsent vastab tõele, siis selleks, et tulemus oluliselt muutuks, peaks Le Pen võitma igas tunnis juurde üle kümne tuhande hääle," märkis Kallas ja lisas, et prantslased on üldiselt aktiivsed valijad.
Keskerakondlane Yana Toom saates ei osalenud.
Toimetaja: Merili Nael