Kampaaniameeskonna teatel on küberrünnakuid olnud alates jaanuarist vähemalt viis, kuid ühelgi korral pole ründajatel õnnestunud sisse tungida ja kampaaniaga seotud andmeid hankida, vahendas Reuters.

"Emmanuel Macron ainus kandidaat Prantsuse presidendivalimistel, kes on sihikule võetud," teatas tema erakond En Marche! pressiteates. "See pole juhus, et ainus alles jäänud progressiivne kandidaat nendel valimistel, on prioriteetseks sihtmärgiks võetud.

Prantsusmaa eriteenistused on varem korduvalt hoiatanud valimiste ajal toimuvate mõjutuskatsete eest, mille taga seisab Venemaa. Ohtudest Prantsusmaa ja Euroopa riikide valimistele on rääkinud ka USA kongressi luurekomiteede liikmed, kes viivad praegu läbi uurimist, mis puudutab Kremli tegevust eelmise aasta USA presidendivalimiste ajal.

Ajaleht Wall Street Journal ja Reuters kirjutasid esmaspäeval, et Macroni kampaaniat on tabanud ka Venemaaga seostatavad küberrünnakud. Küberturvafirma Trendo Micro hinnangul üritasid Macroni kampaania meiliserverisse tungida häkkerid grupeeringust Pawn Storm (grupeeringut on kutsutud ka teiste nimedega - APT 28, Fancy Bear, Sofancy and Strontium). Samuti üritati Macroni veebilehele laadida pahavara.

Nimetatud grupeeringut on varem seostatud korduvalt Vene eriteenistustega, eriti sõjaväeluurega GRU, ning neid peavad eksperdid näiteks vastutavaks ka USA Demokraatliku Partei ja Saksa parlamendi meiliserverite ründamise eest.

Prantsuse küberturvalisuse ameti ANSSI pressiesindaja kinnitas, et Macroni kampaania vastu toimus küberrünnak, kuid ta keeldus kommenteerimast, kas süüdlaseks oli Venemaaga seotud grupeering.

"Mida me saame kinnitada, et see oli klassikaline Pawn Stormi tegevusmeetod," märkis pressiesindaja, kuid tunnistas, et sellise rünnaku eest kellegi ametlik süüdistamine on keeruline.

Macroni kampaaniameeskond teemat enne kolmapäeva ei kommenteerinud. Venemaa on Macroni kampaania sihikule võtmist eitanud.

7. mail toimuvas Prantsusmaa presidendivalimiste teises voorus on vastamisi liberaalist tsentrist Macron ja paremäärmuslikuks peetud Rahvusrinde juht Marine Le Pen. Välispoliitika vallas on üheks neid eristavaks teemaks just nimelt suhtumine Venemaasse.

Macron on toetanud jõuliselt Euroopa ühtsust, kinnitanud NATO-s jätkamist ja kaitsekulude tõstmist kahe protsendini SKT-st ja kritiseerinud Venemaa välispoliitikat ning mõjutuskatseid lääneriikides.

Le Pen on aga lubanud Prantsusmaa NATO-st ja Euroopa Liidust välja tuua ning seada sisse lähedased suhted Venemaaga. Krimmi annekteerimist Venemaa poolt on ta pidanud igati õigustatud sammuks. Tema erakond on saanud laenu Venemaaga seotud pankadelt ning ta ise ja tema parteikaaslased on sageli käinud Venemaal külas võimuerakonna poliitikutel, Le Pen käis alles märtsis Moskvas president Vladimir Putiniga kohtumas.