Vaher: politsei on praegu paremini valmistunud kui kümme aastat tagasi
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ütles "Aktuaalse kaamera" stuudios, et politsei on pronksöö sarnasteks sündmusteks praegu paremini ettevalmistunud kui kümme aastat tagasi.
Kümme aastat tagasi 26. aprilli õhtul algasid pronksiöö rahutused, mis nii Tallinnas kui ka mujal Eestis vältasid 29. aprillini. Esimesel ööl peeti kinni üle 300 inimese. Rahutuste ajal sai surma üks inimene.
Kohtu alla saadeti 92 vandaalitsejat, kellest vaid üks pääses süüdistuseta. Kuuele inimesele määrati vanglakaristus.
Vandaalitsejate tekitatud materiaalse kahju suurust on hinnatud kahele miljonile eurole.
PPA peadirektori Elmar Vaheri kinnitusel ollakse sarnasteks sündmusteks täna paremini valmistunud.
"Me tunneme neid inimesi paremini, kes on valmis õhutama, kes on valmis selliseid massilisi korratusi looma. Me oleme ka kiiremad. Me oleme loonud kiirreageerimisvõimekusi juurde. /.../ Me oleme kindlasti täna paremad kui me olime siis," ütles Vaher.
"Me oskame profüleerida, kes on selline oluline inimene, kes on vaja koheselt kinni pidada ja neid, kes mööda minnes satuvad massilisse korratusse, mitte puutuda," ütles ta veel.
Ansip: võrreldes Ukrainaga läks Eestil hästi
Kümme aastat tagasi peaminister olnud Andrus Ansip tõdeb, et kui pronkssõdur viiduks Tõnismäelt varem minema, poleks ehk pinged kuhjunud kuju ümber, kuid Eesti-vastaselt meelestatud inimesed leidnuks siis mõne muu väljaelamise koha. Ja Ansip möönab, et vaadates sündmusi Ukrainas, siis Eestil läks kümne aasta eest hästi.
"Kui me näeme, mis mitmel pool mujal on järgnenud, pean silmas just Ukrainat, et kõigepealt on märatsemised, siis võetakse üle valitsusasutusi, ministeeriume, linnavalitsuse hooneid ja nii edasi ja mis sellele kõigele järgneb, me oleme seda nüüd näinud ja selle teadmisega, mille me oleme saanud aastaid pärast pronkssõduri teisaldamist, selle põhjalt peaksime me hindama ka 2007. aastal Tõnismäel toimunut," kommenteeris Ansip.
"Loomulikult oleksime tahtnud probleemi lahendada ilma pingeteta, aga paraku ei olnud see meie võimuses. Tuleb tunnistada, et me pingutasime päris kõvasti, et seda rahumeelset lahendust leida. Isegi patriarh Aleksius vahendas meid Kremliga, aga lõpuks oli ka tema sunnitud ütlema, et Kreml ei ole huvitatud rahulikust pronkssõduri teisaldamisest, nad ei nõustu sellega kunagi. See sõnum oli väga selge, et minnakse pingete eskaleerimise teed," meenutas Ansip.
"Siit ühene järeldus, et mida varem sa selle eskaleeruva probleemi lahendad, seda parem kogu rahvale," ütles ta veel.
Ta tunnistas, et kui oleks pronkssõdur varem teisaldatud, siis ei oleks pinged kuhjunud. "Kuid kui kellelgi oleks kange soov olnud neid pingeid tekitada, siis oleks leitud mõni muu koht, mille ümber või kus kohas neid pingeid oleks saanud kuhjata," sõnas Ansip.
Ligi: pronkssõduri teisaldamine varem oleks valimistulemusi määrinud
2007. aastal kaitseminister olnud Jürgen Ligi (RE) ütles, et otsus teisaldada pronkssõdur pärast valimisi ei tehtud hirmus, et see mõjutaks valimistulemusi, kuid need oleksid tulemusi määrinud.
Otsus, et sõjahauad teisaldatakse tehti juba veebruaris ning mitme eksperdi sõnul oleks tulnud otsus talvel ka täide viia, sest siis poleks nii ulatuslikke rahutusi puhkenud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Ligi sõnul langes otsus põhimõtteliselt tegelikult 2006. aasta võidupüha ajal, kui Eesti lipp pronkssõduri juurest ära viidi ja tehti ruumi Vene lippudele. "See oli see, mis hinges tekitas meil otsuse, et parata pole midagi," lisas ta.
"Luureandmed ütlesid, et tõsine jama tuleb mais, et tuleb enne maid hakkama saada. Ja kindel veendumus oli, et kõik peab olema seadusega tagatud. See sai küll tehtud, aga olid erinevad läbirääkimised - uue monumendi koha otsimine. Kõige otsustavam, miks me ei teinud veebruaris, olid ikkagi valimised. Seda süüd meile heidetakse nagunii nina peale nagu oleksime seda kuidagi valimisteemaks teinud, aga me vältisime seda nii palju kui võimalik," rääkis Ligi.
Tema kinnitusel ei kartnud Reformierakond, et see teema oleks partei valimistulemusi kahjustanud.
"Kindlasti mitte, aga see oleks neid tulemusi määrinud. Juba praegu heidetakse meile seda ette, aga põhimõtteliselt see on ajalooline süü, mis jääb külge. /.../ Me teadsime, et läheb inetuks, aga me ei teadnud, et läheb nii inetuks," märkis ta.
Ligi hinnangul oleks kannatanud ka Eesti maine, kui asi oleks jäetud valimisteks.
Ligi kordas, et tolle aja otsused tehti, pidades silmas 9. maid, mille kohta luureandmed ütlesid, et olukord läheb inetuks. Tema kinnitusel ei olnud valitsusel võimalust teisiti käituda.
Peets: pronksiööst sai politsei Runner
Aprillirahutuste ajal Eesti piirivalvet juhtinud Roland Peets ütleb tollast varustust ja võimekust aga ka võimalusi kommenteerides, et pronksiööst sai politsei Runner. Piirivalve Runner tuli Eston Kohvri näol seitse aastat hiljem.
"Kunagi me kasutasime piirivalves väljendit, et selleks, et midagi hakkaks muutuma on vaja oma Runnerit. Kui te mäletate, siis Runner oli see laev, mis Soome lahel põhja läks ja kui piirivalve juba enne seda praktiliselt 10 aastat vastutas reostustõrje eest, siis mitte sentigi raha selleks ei antud ja seda võimekust ei arendatud. Peale seda, kui Runner põhja läks ja see asi sai ära lahendatud, tekkisid kohe rahalised vahendid ja piirivalve reostustõrjevõimekus peale seda oluliselt paranes," rääkis Peets.
"Ma olen alati öelnud, et kas tõesti Eesti riigis on iga asja jaoks vaja oma Runnerit ning kui me vaatame tänast päeva, siis ka see pronkssõdur tõi endaga kaasa selle, et tehti parandused seadustesse, et oleks võimalused neid asju ennetada ja säilitada rahu riigis," lisas ta.
Ta lisas, et sama näite võib tuua ka Eston Kohveri juhtumi kohta. "Lõppude lõpuks on hakatud Eesti riigi piiri välja ehitama, millest on tegelikult rääkinud enne seda kolm [politsei] peadirektorit, et seda oleks vaja teha.
Aegi sõnul oli tegemist hübriidrünnakuga
Pronksiööde ajaks kolmandat nädalat kaitseministri ametis olnud Jaak Aaviksoo meenutas, et poliitiline otsus pronkssõdur ära viia sündis juba enne aprilli algust, mil uus valitsus valimiste järgselt ametisse astus - ei soovitud, et aastatega kasvavad pinged 9. mail kuhjuks.
"Aga need provokatsioonid ju kasvasid alates 1999. aastast ikkagi iga aasta aina enam ja enam, kusjuures ilmselt ka vägivallale orienteerituna. See oleks jäänud poliitiliseks riskiks väga-väga pikaks ajaks," ütles Aaviksoo.
Jaanuaris oli riigikogu vastu võtnud sõjahaudade kaitse seaduse ning ümbermatmise eest vastutas kaitseminister. Plaan oli esmalt kindlaks teha, kes on Tõnismäele maetud ja siis otsustada säilmete ümbermatmine.
"Aga paraku sündmused tormasid otsustest ette ja tegelik otsus selle teisaldamiseks langes siis 26. aprilli öösel kella poole kaheks," ütles Aaviksoo.
Sündmused eskaleerusid ja otsus tehti politseimajas, kuhu Aaviksoo läks peaminister Andrus Ansipi hilisõhtuse telefonikõne peale.
"Mida ma jään ilmselt igavesti mäletama, on peaministri üsna selge seisukoht, et kui hommikul tallinlased ärgates näevad, et kesklinna ainus terve asi on Aljoša, siis me oleme valitsusena läbi kukkunud ja see tegelikult tähendas, et see pronkssõdur pidi lahkuma," meenutas Aaviksoo.
Poliitik ja politsei endine peadirektor Raivo Aeg nimetab kümne aasta taguseid Venemaalt kavandatud sündmusi hübriidrünnakuks ja huvi segadust külvata pole tema hinnangul kadunud ka täna.
"Seda sündmust ikkagi ka Vene Föderatsiooni poole pealt väga tähelepanelikult jälgiti, anti suuniseid ja sisuliselt ka läbi Vene Föderatsiooni suursaatkonna toimus n-ö võtmeisikute instrueerimine ja koordineerimine. Tänaseks on see sisuliselt kinnitamist leidnud," rääkis Aeg.
Esimesel ööl peeti kinni üle 300 inimese, kellest 200 olid varem süütegude eest karistatud. Aeg rääkis, et ka inimeste mobiliseerimist orkestreeriti Venemaalt saatkonna või otsekontaktide kaudu. Kohapealsed organisaatorid olid koolitatud ja inimesed kutsuti tänavatele oskuslikult koostatud sõnumite kaudu, manipuleerides rahvustunde, ühtekuuluvuse ja patriotismiga, survestamispunktide seas oli ka Venemaa võit Teises maailmasõjas.
"Need kombineeriti, nendega manipuleeriti ja saavutati see, et leiti tee nende inimeste hinge. Nad olid nõus tulema ja siis panustama oma tegudega nendesse üleskutsetesse," selgitas Aeg.
Ta rääkis, et organisaatorite eesmärk oli tekitada Eestis segadust ning saata nii Venemaale kui ka Euroopasse sõnum, kuidas väike vihane natsiriik hävitab sümboleid, mis on pühad Vene rahvale ega sobi ka Euroopalike väärtustega, sest märgivad võitu fašismi üle.
"Ja nüüd üritatigi läbi selle Eestit vastandada, et justkui Eesti ei pea sellest võidust natsismi üle, kuna ta hävitab kommunismi puuslikuid. See oli see eesmärk ja loomulikult me teame, et selle tulemusena eskaleerusid teatud sündmused ka Moskvas," rääkis Aeg.
Moskvas tegid märatsejad Aegi sõnul valearvestuse, sest Eesti saatkonda ja saadikut rünnates saavutati teistelt välisesindustelt soovitule vastupidine reaktsioon.
Pronksiööle järgnesid küberrünnakud, mis tabasid mitmeid riigiinstitutsioone, aga ka panku. Algas uus ajajärk nii küberkaitses kui ka kübersõjas.
"Enne see oli teema, aga seda ei võetud sellise tõsidusega, et tõesti üks riik hakkab kübervahendeid kasutades ründama teise riigi olulist küberinfrat," märkis Aeg.
Ta nõustus, et pronksiöö sündmusi võime nimetada hübriidrünnakuteks ja huvi segadust külvata ning sündmusi oma kontrollile allutada, pole tema sõnul täna kuhugi kadunud.
Toimetaja: Merili Nael, Aleksander Krjukov