Vene suursaadiku kinnitusel ei ole Venemaa sekkunud Eesti siseasjadesse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Artur Tooman/ERR

Venemaa loodab, et pronksiöö rahutuste käigus hukkunud Dmtiri Ganini tapjad leitakse, sest alles siis saaks lugeda juurdluse lõppenuks, ütles reedel Vene suursaadik Eestis Aleksandr Petrov. Tema sõnul ei sekkunud Venemaa siis rahutusteni viinud sündmustesse ega sekku ka nüüd Eesti siseasjadesse.

Pronksiöö rahutustest kümne aasta möödumise puhul kokku kutsutud pressiüritusel ütles suursaadik Aleksandr Petrov, et eelkõige on Moksva huvitatud sellest, et Venemaa kodaniku tapmise uurimine jõuaks Eestis lõpule, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi Dmitri Ganini surmast möödus neljapäeval kümme aastat, mis tähendaks süüteo aegumist, ei lõpeta Põhja ringkonnaprokuratuur veel juhtunu uurimiseks käivitatud kriminaalmenetlust.

"Kümme aastat on pikk aeg, kui rääkida konkreetsest kriminaalkuriteost. Ja seetõttu, kui uurimine pole viidud lõpule, siis tuleb rääkida ka sellest, et uurimistööd pole tehtud piisavalt. Ja rahule võib jääda ainult siis, kui õnnestub võtta raske kuriteo sooritanud isik vastutusele," ütles Petrov.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on uurimine lõpusirgel ja paraku jääb Ganini surma põhjustaja leidmata.

"Menetlustomingud ei ole viinud selleni, et süüdlast leida ja Eesti riik käsitleb seda mitte kui poliitilist juhtumit, vaid kui traagiliselt lõppenud isikuvastas kuritegu. Kahtlemata prokuratuur viib enne seda kui leiab aset selle asja võimalik aegumine, menetluse lõpetamine, läbi erikontrolli," rääkis Reinsalu.

Kaitsepolitseiamet on korduvalt väitnud, et pronksiöö sündmusi aidati n-ö lavastada Venemaa abiga. Petrovi sõnul pole Eesti pool suutnud seda tõendada, samamoodi nagu Venemaa osalust pärast pronksiöö rahutusi Eestit tabanud küberründes.

Petrovilt küsiti ka, kas Venemaa üritab tänapäevalgi Eestit läbi propaganda ja siin tegutsevate Vene organisatsioonide mõjutada.

"Tõsi on ka teine mõiste - infosõda. Mulle meeldib see vähem, aga võitluse ideed pole keegi ära muutnud. Las iga riik tõestab oma väljaütlemiste tõepärasust. Need, kes saavad sellist infot, peavad ise hindama selle tõepärasust ja väärtust ja tegema selle põhjal endale mingid järeldused," vastas Petrov.

"Mis puudutab süstemaatilisi küberründeid, mis tulid Venemaa territooriumilt, siis omal ajal Eesti riik esitas ka õigusabipalve, et tuvastada ja vastutusele võtta neid isikuid, kes Venemaa territoorimilt neid ründeid tegid. Kui kahjuks lükkas Venemaa selle õigusabipalve tagasi," rääkis Reinsalu.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: