2016. aastal peeti Venemaa võimude poolt kinni Arsen Mardaleišvili ja Raivo Susi, keda süüdistati Eesti erinteenistuste heaks töötamises. 2017. aastal peeti omakorda Eestis kinni Vene kodanikud Artjom Zintšenko ja Aleksei Vassiljev, keda süüdistati vastavalt Vene sõjaväeluure (GRU) ja Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) heaks töötamises. Varasematest aastatest meenuvad muuhulgas Herman Simmi, Aleksei Dresseni ja Eston Kohveri nimed.

Ajakirjanik Margarita Tšernjajeva küsimusele, kas Venemaal on kavas sõlmida Eestiga mingi leping selliste kinnipeetute vahetamiseks ning kui kaua nn eriteenistuste sõda jätkub, vastas suursaadik Petrov, et mingit eraldi lepingut sõlmida pole vaja.

"See käib täiesti individuaalselt. Sõlmida leping, kui palju inimesi kohustub riik välja vahetama või tagasi andma, kõlab koomiliselt. Loomulikult, on selliseid juhtumeid, kuid need on üksikud," sõnas diplomaat.

"Me teame, et peeti kinni 20-aastane noormees, keda süüdistatakse Eesti riigi vastases küberkuriteos. Meil saatkonnas tekkisid küsimused, et kas ikka on vaja küberkuriteo sooritamiseks tulla ilmtingimata välisriigi territooriumile. Häkkerid tegutsevad maailma erinevates nurkades, rünnates riike märkimisväärselt kaugelt. Kuid need juhtumid ei pea määratlema meie riikide vaheliste suhete atmosfääri," jätkas ta.

Petrov rõhutas, et mingit "eriteenistuste sõda" käimas ei ole. "Kõlab väga valjult, nagu mingi õudusfilmi stsenaarium. Mingit eriteenistuste sõda ei ole. Ka 21. sajandil pole keegi eriteenistuste tööülesandeid tühistanud ja nad teevad oma tööd. Need on üksikjuhtumid. Neid saab ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Rääkida eriteenistuste sõjast on minu arvates suur ülepingutamine."

Uued konsulid Narvas ja Peterburis võivad juba lähiajal tööd alustada

Eesti saatis käesoleva aasta mais välja Narva Vene peakonsuli Dmitri Kazjonnovi ja konsul Andrei Surgajevi. Vene diplomaatide väljasaatmist seostati nende sekkumisega Kiviõli mälestuskivi juhtumisse.

Venemaa saatis sama kuu lõpus vastusammuna välja Eesti peakonsuli Peterburis Jaanus Kirikmäe ja Peterburi peakonsulaadi Pihkva talituse direktori Katrin Kanariku.

Suursaadik Petrov kordas intervjuus oma varasemat seisukohta, et väljasaatmisjuhtum aeglustas vahepeal hea hoo sisse saanud majanduskoostööd. Näiteks tõi ta selle, et Venemaa transpordiministeeriumi delegatsioon saabus Eestisse vastuvisiidile alles detsembris, kuigi see visiit oleks algselt võinud toimuda juba suvel.

Petrov ütles nüüd, et uued konsulid - Vene konsul Narvas ja Eesti oma Peterburis - võivad tööd alustada juba lähiajal.

"Paar päeva tagasi saime me Eesti poolelt nõusoleku oma peakonsuli ametisse nimetamiseks. Seda arvestades reageerime me analoogsel viisil," kinnitas ta ja ütles, et hetkel on käimas veel vaid tehniline dokumentide vormistamine.

Piirilepe, Zapad ja kultuurialased sidemed

Samuti rääkis Petrov intervjuus, et Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimine nõuab kõigepealt seda, et suhetes valitseks normaalne olukord, kus puuduvad vastastikused rünnakud.

Samas kinnitas suursaadik, et Venemaa on alati käsitlenud Eestit täiesti iseseisva riigina, kes kuulub Euroopa Liitu, NATO-sse ja teistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Lisaks rõhutas ta, et süüdistused Venemaa agressiivsuse teemal ei pea paika, ning põhjendas seda muuhulgas väitega, et Läänes üritati õppusel Zapad osalenud sõdurite arvu tegelikkusest oluliselt suuremana näidata. Eesti-Vene suhetest rääkides kiitis ta kultuurialaseid sidemeid ja koostööd.