Peaminister Jüri Ratas nimetas Eesti eesistumise eesmärkidest rääkides seda, et EL jääks 27 liikmesriigiga liiduks ning see liit oleks võimalikult ühtne.

"Kui me seda suudame ELi eesistumise ajal täita /.../ on see juba väga suur samm," sõnas ta.

Eestil on eesistumise ajal Ratase sõnul neli prioriteeti: avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, turvaline ja kaitstud Euroopa, digitaalteemad ja andmete vaba liikumine ning kaasav ja kestlik Euroopa.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnas, et ebarealistlikke eesmärke pole mõtet seada, kuid tähtis on taastada usk ELi vajalikkusesse ja muutustega kohanemine.

"Kui suudame tänast olukorda hoida /.../ siis ka see on juba suur saavutus," nentis ta.

Kaitseminister Margus Tsahkna sõnul tuleb meeles pidada, et EL kutsuti kokku selleks, et maailmas oleks rahu. Ta märkis, et meie eesistumise ajal on suure tõenäosusega laual ajaloolised otsused, näiteks alaline struktureeritud koostöö (PESCO), kus panustatakse kaitsetööstusesse ja innovaatilisusesse.

"Väga oluline on, et Euroopa Liidu kaitsefond kutsutakse ellu, see on tõesti ajalooline otsus. Loodame eesistujana olla need läbirääkijad, kes suudavad saavutada koostöö," lisas Tsahkna.

Majandusminister Kadri Simson tõi välja, et energeetikas on tulemas arutelule kõige mahukam pakett üldse - puhta energia pakett. Samuti loodetakse avada debatt järgmise eelarveperioodi rahastuse üle. Mai lõpus tuleb transpordivolinik välja maanteepaketiga, mis puudutab kaugveojuhte ja tekitab ilmselt erimeelsusi, septembris toimub aga suur konverents "Connecting Europe", mis keskendub üleeuroopalistele transpordikoridoridele.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Eesti jaoks on väga olulised digiteemad.

"Eesti jaoks on väga oluline, et andmete vaba liikumine tõepoolest teostuks lisaks sõnadele ka tegelikkuses. Me usume siiralt, et andmete vaba liikumine on Euroopa Liidu viies põhivabadus," lausus ta.

Üks olulisemaid eesistuja rolle on aga kõikvõimalikele kriisidele reageerimine. Peaminister Jüri Ratas suhtub näiteks Brexiti läbirääkimistesse optimistlikult.

"Selles suhtes ma suhtun optimistlikult, et 27 liikmesriiki näevad väga ühtselt Brexiti läbirääkimisi. Me näeme seda kahes etapis nii, et esimeses etapis saavad kaitstud kodanike ja ettevõtjate õigused ja loomulikult Euroopa Liit soovib ka leppida kokku lahkumisarves," ütles Ratas.

Eesti valitsus sõitis Brüsselisse kohtuma Euroopa Komisjoniga, et tutvustada Eesti eesistumise prioriteete. Tegemist on tavapärase eesistumist ülevõtva riigi valitsuse välisvisiidiga.

Kasutades e-valitsuse võimalusi, pidas valitsus Brüsselis väljasõiduistungi ja kabinetinõupidamise, millele järgnes pressikonverents.