Kui Eestis peab EL-i kuulumist heaks 67 protsenti küsitletutest, siis Euroopas keskmiselt on see näitaja tõusnud 57 protsendile, näitas värske Eurobaromeetri uuring.

Mis puutub EL-i tegevusse, siis osa liikmesriike, sealhulgas Eesti (53 protsenti), on teatud olulistes valdkondades valmis intensiivistama Euroopa ühispoliitika väljatöötamist.

See toetus on Eestis tõusnud alates 2015. aastast lausa 13 protsenti ja EL-is keskmiselt 8 protsenti.

Üle kolme neljandiku Euroopa kodanikest eelistab globaalsete väljakutsete puhul EL-i tasandil tegutsemist. Nii eelistab 73 protsenti vastanutest EL-i tasandil reageerimist sellistele geopoliitilistele arengutele nagu kasvav ebastabiilsus Araabia maades (Eestis 71 protsenti), Venemaa mõju ja võimsuse kasv (Eestis 72 protsenti), Hiina kasvav võimsus ja mõju (67 protsenti), Brexit (61 protsenti) ning Donald Trumpi valimine (59 protsenti).

Uuringust selgus, et kasvab eurooplaste osakaal, kes tunnevad, et nende häält võetakse EL tasandil kuulda (43 protsenti).

Seegi tulemus on riikide võrdluses vägagi erinev. Eestis tunneb suur enamus jätkuvalt, et nende kui üksikisiku hääl EL-i tasandile ei jõua (77 protsenti). Küll aga leiab 58 protsenti vastanutest, et Eesti kui riigi arvamust võetakse EL-is kuulda.

Eurobaromeetri uuringu tellis Euroopa Parlament, et kaardistada avalikku arvamust kaks aastat enne 2019. aasta europarlamendi valimisi. Eestis viis Kantar EMOR läbi ajavahemikus 18.-27. märts 1017 personaalintervjuud.