"Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku Cecilia Malmströmi ja USA kaubandusministri Wilbur Rossi hiljutine kohtumine näitab, et lootus jätkata Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) päevakorra mõnede aspektidega ei ole veel kadunud," lausus reedel Tallinnas algaval Lennart Meri konverentsil osalev Gardner.

Endise diplomaadi sõnul on USA presidendi Donald Trumpi tugevad protektsionistlikud kalduvused ja tema kaubandusnõunike selge soov kasutada Ühendriikide kaubandusseadusi kaitsemeetmete ühepoolseks jõustamiseks kaubanduses ilma Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) protseduure läbimata muutnud transatlantilised suhted keerukamaks.

Gardner ütles BNS-ile, et paljude TTIP-i raskete teemade, teiste seas riigihanked, geograafilised märgised, mereteenused ja põllumajandustoodete tariifid, lahendamine tundub praegu raske.

USA ja EL-i jaoks võib tema hinnangul olla soovitatav leppida kokku vähem ambitsioonikas TTIP-is, mis hõlmaks reguleeritud sektoripõhist koostööd, ja keskenduda ühisele rahvusvahelisele kaubandusagendale, mis hõlmaks veelgi tihedamat koostööd WTO-s kolmandate riikide, eriti Hiina ebaõiglaste kaubanduspraktikate vastu.

Gardner: EL peab lootma Trumpi valitsuse ärijuhtide toetusele

Loodetavasti tagavad kogenud ärijuhid USA presidendi Donald Trumpi valitsuses mingi järjepidevuse 70 aastat kestnud Washingtoni toetuses Euroopa integratsioonile, ütles Gardner.

"Ehkki Trumpi valitsuse retoorika EL-i suunas on katastroofilise alguse järel tõepoolest paranenud, peame ootama, et näha, kas asepresident Pence´i ja välisminister Tillersoni Euroopa-visiitide ajal väljendatud headele sõnadele järgneb ka püsiv läbikäimine," lausus ta.

Ehkki Trumpi on hiljuti öelnud, et pooldab EL-i, on ta avaldanud ühenduse kohta korduvalt skeptilisi, isegi vaenulikke vaateid, mis peegeldavad selgelt Nigel Farage´ilt ja Valge Maja nõunikult Steve Bannonilt saadud nõuandeid, sõnas ta.

"Trump oli Brexiti toetaja ja arvas, et teised Euroopa riigid peaksid Suurbritannia eeskuju järgima. Õnneks ütles Briti peaminister May talle Ovaalkabinetis, et ehkki ta peab Brexiti ellu viima, on õitsev, stabiilne, lõimunud ja demokraatlik Euroopa Ühendkuningriigi fundamentaalsetes rahvuslikes huvides ja London ei soovi selle lagunemist," lausus endine diplomaat BNS-ile.

Gardner on enda sõnul mures selle üle, et Trumpi valitsus selgelt jälestab multilateraalsust ja alahindab EL-i panust. "Samas olen ettevaatlikult lootusrikas, et kogenud ärijuhid tema valitsuses tagavad mingisuguse järjepidevuse seitse aastakümmet kestnud mõlema partei toetuses Euroopa integratsioonile." 

Ärikogukond mõistab tema hinnangul hästi, mida EL on Euroopa majanduskasvu, stabiilsuse ja õitsengu jaoks teinud, ja eriti seda, kuidas see on aidanud kaasa USA töökohtadele, edendanud eksporti ja investeeringuid Euroopasse.

Gardner: EL ei tohi idapartnerlusriike Venemaa meelevalda jätta

Kriisidega silmitsi seisev Euroopa Liit ei tohi jätta idapartnerlusriike Venemaa meelevalda, ütles Gardner.

"EL-i idanaabrite Venemaa meelevalda jätmine võrduks miljonite vabadust armastavate inimeste, kes tahavad olla osa Euroopa perest, määramine rõhumise, korruptsiooni ja stagneeruva majanduskasvu oludesse," selgitas ta

"See oleks ebamoraalne," lausus endine diplomaat vastuseks BNS-i küsimusele, kas kriiside ja väljakutsetega silmitsi seisnev EL peaks jätkama ambitsioonikat lävimist idapartneritega või jätma nad Venemaa meelevalda.

Gardner lausus, et USA presidendi Donald Trumpi Euroopa-suunalise poliitika üks suuremaid riske on võimalus, et Washington lakkab olemast EL-ile aktiivne partner korruptsiooni, halva valitsemise, ja Vene desinformatsiooni vastases võitluses Balkanil.

"Me oleme teinud koos ja ühes erasektori partneritega head tööd kohtuvõimu, politsei ja läbipaistvuse tugevdamiseks, aga ka majanduskasvu edendamiseks. See peab jätkuma," lausus USA endine suursaadik EL-is.

Mitmel Balkani riigil on tema sõnul olemas EL-i liikmesuse perspektiiv, kui nad käivad oma reformitee lõpuni. "USA peaks jätkama selle toetamist," sõnas Gardner.

12. kuni 14. maini toimuv Lennart Meri konverents arutleb pealkirja all "Pimedaim enne koitu? Sõda usalduse pärast ja kuidas seda võita" maailma ees seisvate tõeliste kriiside üle ning otsib võimalusi, mis neist võiksid kerkida.

Läänemaailma ees seisvatele strateegilistele väljakutsetele aitavad Lennart Meri Konverentsil vastuseid leida Eesti president Kersti Kaljulaid, Soome president Sauli Niinistö, Euroopa Liidu välisteenistuse kõrge esindaja Federica Mogherini, Itaalia endine peaminister Enrico Letta, Itaalia Euroopa asjade minister Sandro Gozi, Gruusia peaminister Giorgi Kvirikashvili, Türgi asepeaminister Mehmet Şimşek, Leedu kaitseminister Raimundas Karoblis, NATO asepeasekretär Rose Gottemoeller, India endine välisminister Kanwal Sibal ning paljud teised.

Lisaks poliitkutele ja mõttekodalastele osalevad aruteludel kodanikuaktivistid Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast. Tõejärgse ajastu ja infosõja teemasid aitavad mõtestada sotsiaalmeedias aktiivsed juhtivad ajakirjanikud nagu Michael Weissja Ahmed Rashid. USA valitsuse uuest välispoliitikast räägivad teiste seas Fordi asepresident Stephen Biegun ning kirjanik ja ajakirjanik Sarah Kendzior. Arutlusele tuleb Euroopa Liidu tulevik, populismi mõju demokraatiale, Venemaa kasvav sõjakus info- ja küberruumis, Süüria jätkuv konflikt, Hiina mõjuvõimu kasv – teemad, mis nõuavad mitte ainult vastuseid vaid ka põhimõttelist kohanemist ja muutusi praeguses maailmakorralduses.

Konverents algab 12. mai õhtul kell 16.30 ning lõpeb 14. mai lõuna ajal. Toimumiskoht on Radisson Blu Sky hotell Tallinna kesklinnas. Töökeel on inglise keel ning osalemine kutsetega. Konverentsi saab jälgida veebiülekande kaudu konverentsi kodulehel.