Lõviosa 135 miljonist taristurahast saab Tallinna-Pärnu maantee
Valitsus kinnitas neljapäeval 135 miljoni euro suuruse täiendavate taristuinvesteeringute programmi, millega jagatakse raha mitmete maanteede ja raudteelõikude ehitamiseks ning Pärnu ja Kärdla lennujaama rekonstrueerimiseks. Raha saab ka Haapsalu raudtee.
Peamine osa lisainvesteeringuteks ette nähtud rahast läheb majandusministeeriumi teatel maanteeobjektide arenduseks.
Tallinna-Pärnu suunalise Via Baltica maantee ehituseks on tulevatel aastatel eraldatud 44 miljonit eurot lisaraha. Ka nähakse ette Tallinna-Narva maanteel oleva ohtliku Aaspere-Haljala teelõigu 2+2 kujule viimist, mille jaoks eraldatakse 15 miljonit eurot. Samasse suurusjärku jääb ka transiitteede programmi jaoks planeeritud eraldis.
Suur osa lisainvesteeringutest suunatakse ka raudteeinfrastruktuuri arendusse. Programm näeb ette Haapsalu raudtee esimese etapi Riisipere-Turba vahelise lõigu ehitust, mille jaoks on planeeritud kaheksa miljonit eurot ning lisainvesteeringuid Tallinna-Tartu raudtee ja Tapa-Narva raudtee kiiruste tõstmiseks kogumahus 32 miljonit eurot, millest 17 miljonit kulub Narva liini parendamiseks ning 15 miljonit läheb Tartu liini kiiremaks muutmiseks.
Kolmanda suurema investeeringuna nähakse ette regionaalsete lennujaamade arendamist, mis hõlmab endast Pärnu ja Kärdla lennujaamade rekonstrueerimist kogumahus 21 miljonit eurot.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on valitsuse eesmärk arendada käimasoleva teehoiukava, täiendava taristuinvesteeringute programmi ning 2021-2027 teehoiukava raames välja kõik Eesti põhimaanteed vastavalt liiklussageduse näitajatele ning tõsta põhilistel raudteetrassidel kiirused 135 km/h.
„Muidugi jätkame juba varem planeeritud ning töös olevate objektidega, millest prominentsem on Tallinna-Tartu maantee ehitus, kuid on tähtis, et ka teised kaua oodatud projektid edasi liiguksid. Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteede liiklustihedused on sarnased ning on selge, et mõlemad liinid vajavad edasisi arenguid. Tartu suunal on see pikalt plaanis olnud, kuid Via Baltica on seni kõrvale jäänud,“ selgitas Simson objektide valikut.
Minister lisas, et kuna Euroopa Liidu praeguse rahastusperioodi vahendid on Eestis enamuses juba kasutatud, aitab lisainvesteeringute programm täita valitsuse eesmärki, milleks on Eesti majanduse paigalseisust edasi viimine.
„Suuremahulised ehitused aitavad elavdada meie majandust. Teisalt püüdsime objekte valides arvesse võtta ka liiklusohutuse aspekte. Sellisest kaalutlusest on lähtutud näiteks Aaspere-Haljala vahelise ohtliku lõigu ehitusel ning usun, et kõik, kes on Tallinna-Pärnu maanteel sõitnud, teavad, millised olud seal liikuvate veoautode vahel valitsevad,“ kommenteeris Simson.
Raudteevõrgustiku arenguks tehtavad lisainvesteeringud on ministri hinnangul vajalikud, sest Rail Balticu projektiga edasi liikumine ei tohi jätta seisma teiste liinide ehitust ning arengut. Lennujaamade rekonstrueerimiseks eraldatud raha aitab samuti parandada piirkondade ühendust ning mõjutab Pärnu turismisektorit.
Toimetaja: Karin Koppel