Ida-Virumaal peetakse taristuinvesteeringute jaotust ebaõiglaseks ({{commentsTotal}})

Valitsuse otsuse järgi jagatakse 135 miljonit eurot täiendavaid taristuinvesteeringuid suuremalt jaolt mujale kui Ida-Virumaale. Maakonnas peetakse seda otsust ebaõiglaseks.

Põhiosa taristuinvesteeringute rahast läheb Kärdla ja Pärnu lennujaamade rekonstrueerimisele, Haapsalu raudtee ehitamisele ning oma osa saavad Pärnu ja Tartu maanteed, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Kauaoodatud Jõhvi ja Narva vaheline neljarealine teelõik ehitatakse Ida-Virumaa asemel Rakvere lähistele. Kaudselt võib Ida-Viru investeeringuks pidada Tapa ja Narva vahelise raudtee kiiruse tõstmist.

Endise riigikogulase ja Ida-Viru programmi tööruühma liikme Lembit Kaljuvee arvates käituti Ida-Virumaa suhtes taas ülekohtuselt, kuigi maakonna probleemidest räägitakse viimasel ajal väga palju.

"Tahetakse midagi teha, teha programm ja rahastada seda, aga reaalseid tegusid ei ole näha. Põhimõtteliselt me peaksime Ida-Virumaale selle raha tagasi andma, mida me siit põlevkivimaksude näol üles korjame - ma mõtlen nii keskkonnatasusid kui ka ressursimaksu," rääkis Kaljuvee.

Tema sõnul on viimase 6-7 aasta jooksul Ida-Virumaalt keskkonnamaksudena korjatud ja üle Eesti laiali jaotatud 400 miljonit eurot, tagasi antakse aga näpuotsaga. Praegustest riiklikest suurinvesteeringutest võib Kaljuvee hinnangul leida küsitavusi.

"Mul ei ole Haapsalu raudtee vastu selles mõttes midagi, kui nad seda oma raha eest teevad, kui riik investeerib sellisesse mõttetusse projekti, mis kunagi põhimõtteliselt kasumit tootma ei hakka," ütles ta.

Samal ajal investeeritakse Ida-Viru teedevõrku alati viimases järjekorras. Kaljuvee möönab, et Jõhvi-Narva teel on mingit liigutamist näha, kuid tööhoog pole võrreldav teiste Eesti maanteedega. Lahenduseks võiks tema arvates saada valitsuse lubatud Ida-Virumaa programm, kuid ilma kindla rahastuseta on sellel vaid paberi väärtus.

"Need saastetasud on selle piirkonna raha. Minu arusaamisel on keskkonnatasud just selle jaoks, et neid tuleks kasutada sellel otstarbel, kus seda kahju tehakse, sellele piirkonnale, et seal sellele konkreetsele loodusele kahju heastada," rääkis Kaljuvee.

Tema sõnul käib vaidlus selle üle, kui suurt kindlat osa keskkonnatasudest Ida-Virumaale iga-aastaselt suunata. Kaljuvee pakkumine oleks kolmandik ehk umbes 20 miljonit eurot aastas.

Toimetaja: Merili Nael



"Välisilm"
Emmanuel Macron ja Angela Merkel.

"Välisilm" Brüsselis: 2018 tuleb Euroopa Liidu jaoks pöördeline

2018 tõotab tulla Euroopa Liidule pöördeline aasta, leidsid Brüsselis
koos istunud eksperdid. Pärituul majanduses annab võimaluse viia lõpule
venima jäänud euroala reformid. Brexit, Trump ja Merkeli-Macroni tandem
pakub Euroopale reformideks võimaluste akent, mis ei pruugi pikalt kesta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

Facebook nutitelefonis.

Tehnikauudised: Facebooki uued algoritmid ja mõned nopped CESilt

Sel nädalal pakub tehnikauudistes endiselt kõneainet Las Vegases lõppenud tarbetehnikamess CES 2018. Samas raputas tehnoloogiaturgu Mark Zukerbergi avaldus Facebooki uudisvoo algoritmi muutusest, mis vähendab paljude meediaettevõtete auditooriumit kahte miljardit kasutajat ühendaval sotsiaalmeedia platvormil.

KOMMENTAAR
Toomas Sildam

Toomas Sildam: president andis lubaduse, mida ei saa tagasi võtta

Kuigi Narva ei ole haige laps, keda peab eriliselt ravima, pani president Kersti Kaljulaid enda ja oma meeskonna sundseisu, sest andis Narvale lubaduse, mida pole võimalik ümber sõnastada, pehmendada või tagasi võtta. Tal tulebki kuuks ajaks presidendi kantseleiga piirilinna kolida, nendib Toomas Sildam oma kommentaaris.

INTERVJUU
Indrek Tarand

Tarand: tänu eesistumisele jäi ministritel kodus palju pahandust tegemata

Parteitu Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand ei välista kandideerimist 2019. aasta riigikogu valimistel, ehkki pole seda veel enda jaoks otsustanud. Usutluses Kristi Sobakule ütles Tarand ka, et ta ei teeks Jüri Ratase valitsust väga maha, kuigi suurematest jamadest aitas valitsust päästa see, et eesistumise tõttu olid paljud ministrid hõivatud Euroopa asjadega.

kultuur.err.ee
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: