Põhiosa taristuinvesteeringute rahast läheb Kärdla ja Pärnu lennujaamade rekonstrueerimisele, Haapsalu raudtee ehitamisele ning oma osa saavad Pärnu ja Tartu maanteed, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Kauaoodatud Jõhvi ja Narva vaheline neljarealine teelõik ehitatakse Ida-Virumaa asemel Rakvere lähistele. Kaudselt võib Ida-Viru investeeringuks pidada Tapa ja Narva vahelise raudtee kiiruse tõstmist.

Endise riigikogulase ja Ida-Viru programmi tööruühma liikme Lembit Kaljuvee arvates käituti Ida-Virumaa suhtes taas ülekohtuselt, kuigi maakonna probleemidest räägitakse viimasel ajal väga palju.

"Tahetakse midagi teha, teha programm ja rahastada seda, aga reaalseid tegusid ei ole näha. Põhimõtteliselt me peaksime Ida-Virumaale selle raha tagasi andma, mida me siit põlevkivimaksude näol üles korjame - ma mõtlen nii keskkonnatasusid kui ka ressursimaksu," rääkis Kaljuvee.

Tema sõnul on viimase 6-7 aasta jooksul Ida-Virumaalt keskkonnamaksudena korjatud ja üle Eesti laiali jaotatud 400 miljonit eurot, tagasi antakse aga näpuotsaga. Praegustest riiklikest suurinvesteeringutest võib Kaljuvee hinnangul leida küsitavusi.

"Mul ei ole Haapsalu raudtee vastu selles mõttes midagi, kui nad seda oma raha eest teevad, kui riik investeerib sellisesse mõttetusse projekti, mis kunagi põhimõtteliselt kasumit tootma ei hakka," ütles ta.

Samal ajal investeeritakse Ida-Viru teedevõrku alati viimases järjekorras. Kaljuvee möönab, et Jõhvi-Narva teel on mingit liigutamist näha, kuid tööhoog pole võrreldav teiste Eesti maanteedega. Lahenduseks võiks tema arvates saada valitsuse lubatud Ida-Virumaa programm, kuid ilma kindla rahastuseta on sellel vaid paberi väärtus.

"Need saastetasud on selle piirkonna raha. Minu arusaamisel on keskkonnatasud just selle jaoks, et neid tuleks kasutada sellel otstarbel, kus seda kahju tehakse, sellele piirkonnale, et seal sellele konkreetsele loodusele kahju heastada," rääkis Kaljuvee.

Tema sõnul käib vaidlus selle üle, kui suurt kindlat osa keskkonnatasudest Ida-Virumaale iga-aastaselt suunata. Kaljuvee pakkumine oleks kolmandik ehk umbes 20 miljonit eurot aastas.