Simson: taristuinvesteeringuteks eraldatav 135 miljonit on vaid pisku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1493978940000 | amCalendar}}
Foto: Postimees/Scanpix

Valitsuskabinetis arutleti neljapäeval, millised objektid saavad raha taristuinvesteeringuteks eraldatavast 135 miljonist eurost, kuid majandusminister Kadri Simsoni sõnul on soovide nimekiri märksa suurem kui see pisku. Plaanidest rääkides tõi ta välja nii maantee- kui raudtee-ehituse.

Simson rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et valitsuses tehti neljapäeval põhimõttelised kokkulepped, kuhu taristurahad paigutada, kuid täpsed kilomeetrid ja maksumused avaldatakse järgmisel nädalal.

Simson põhjendas otsuse viibimist sellega, et ka valitsuskabineti liikmetel tekib taristuinvesteeringute puhul tunne, et 135 miljoni euroga saab midagi suurt ära teha.

"Aga foon on ju tegelikult selline, et ainuüksi Euroopa Liidu rahastusest on meile tulnud eelmisel perioodil 638 miljonit eurot taristuobjektidele ja sellel rahastusperioodil 447 miljonit. Sellest on aru saada, et see on kordades suurem kui meiepoolne taristuprojekt olla saab," märkis minister.

Valitsus leppis tema sõnul kokku, et taristu puhul ei hakata maanteed või raudteed eelisarendama.

"Me ei tee nii, et ehitame 70 miljoni eest Tallinna-Tartu maanteed ja ütleeme Narvale ja Pärnule, et teie oodake 10 või 20 aastat veel, teie jaoks raha ei jätku. Me kaardistame ära vajadused selle jaoks, et hea raudteeühendus oleks Eesti suuremate linnade vahel ja et ka maanteel saaks ohtlikud lõigud vastavalt liiklustihedusele kaks pluss kaks või kaks pluss üks teha, Ja kui maanteest räägin, ei vaata ainult Tartu, vaid ka Narva ja Via Baltica suunas," kinnitas majandusminister.

Küsimusele, millised on ikkagi need objektid, mis 135 miljoni euro suurusesse nimekirja võiksid jääda, vastas Simson, et poliitikute asi on anda visioon, aga tehniline valmisolek - milline maanteelõik on projekteeritud, millise maanteelõigu ehitamiseks on olemas maa, milline maanteelõik on sellises valmiduses, et saab teha hanke ja tõepoolest ehitama hakata - jäetakse professionaalidele.

"Vastus on see, et neid objekte on nii Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu kui ka Tallinna-Narva suunas," sõnas Simson.

Haapsalu raudtee kohta märkis ta, et ühe aastaga ei saa tervet lõiku nagunii valmis ehitada, kuid esialgu vaadatakse algatamise peale ja esimene etapp selleks on Riisipere-Turba vaheline lõik.

Kuigi on räägitud, et Rail Balticu ehitamisel ei jäeta Tallinna-Tartu raudteeühendust vaeslapse ossa ning on mainitud ka 160 km/h sõita võimaldavast raudteest, ütles Simson, et Tartusse viiv raudtee ongi praegu ehitamises, et kiirus 135 km/h viia.

"Kindlasti ühel päeval on Tallinna-Tartu vaheline raudteetransport 160 km/h tunnis. Praegu takistab seda see, et see raudtee läbib tänasel trassil kohti, kus kurvid ei ole sobilikud, et seal hoida kiirust 160 km/h. Ta läbib ka asulaid, kus tuleb hoogu maha võtta. Nii et selle nimel, et Tallinnast-Tartusse 160 km/h kiiruseks saab, töö kindlasti tegevuskavasse saab," lubas minister.

Küsimusele, kas vastab tõele, et riik ei kavatse Pärnu-Lelle liini investeeringuid Simsoni soovitud ulatuses tegema, vastas ta, et on tõsine selle raudtee toetaja, kuid on olukorras, kus Pärnu linnapea, maavanem ja paljud mõjukad endised Pärnu poliitikud teevad Pärnu-Lelle kinnipanekuks kampaaniat.

"Allaandmine pole minu tugev külg /.../ Nüüd mu teine külg on see, et eks ma olen realist ka ja kui raha kõigeks ja kohe ei jätku, tuleb asju vaadata perspektiivis," selgitas Simson, kuid vastas küsimusele, kas investeeringutenimekirjas seega Pärnu-Lelle liini pole, et nimekirjas, millega ta valitsusse läks, see on, aga nimekirjas, mis tuleval neljapäeval lukku lüüakse, ei pruugi olla.

"Seal ei pruugi seda olla, sest soove - maantee Tallinnast Tartusse, Tallinnast Narva, Via Baltica, raudtee 160-le kilomeetrile tunnis Narva ja Tartu suunas ja Rail Baltic - see maksumus on kordades suurem kui on see pisku, mida riik on otsustanud võtta taristuobjektidele laenuks," tunnistas majandusminister.

Pärnu lennuvälja investeeringute kohta märkis Simson, et soovib maavanemalt ja linnapealt kõigepealt kuulda, kas nad on nagu lapsed kommipoes või on nende tahtmine siiras ja nad on valmis ka lennujaama püsikuludesse panustama.

Maanteede osas lubas Simson, et nii Tallinnast Tartusse, Narva kui Pärnusse viivatel maanteedel on järgmisel aastal ehitustöid oodata, et sõiduaeg lüheneks ja teed muutuksid ohutumaks. 

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: