Leht: asejustiitsminister ähvardas Comey vallandamise asjus tagasi astuda
Washington Posti andmetel kavatses asejustiitsminister Rod Rosenstein tagasi astuda, sest Valge Maja poolt avalikkusele antud selgitused Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juhi James Comey vallandamise kohta näitasid teda selle sammu peamise initsiaatorina, kuigi tegelikult oli president Donald Trump andnud talle lihsalt korralduse leida Comey vallandamiseks õigustus.
Iga kord, kui Comey avalikkuse ees esines, oli jutuks teema, mille esile kerkimine Trumpi kõige rohkem häiris - ehk Venemaa sekkumine USA presidendivalimistesse. Samuti ei meeldinud talle see, et Comey polnud tema jaoks piisavalt kiriesti välja selgitanud seda, kuidas Trumpi meeskonna liikmete ja venemaa esindajate kontaktid avalikkuse ette lekkisid. Möödunud nädalavahetuseks oli Trump otsuse teinud ning ülejäänu oli vaid vormistamise küsimus, kirjutab leht.
Reuters kirjutab oma allikatele tuginedes veel seda, et Comey vallandamiseks andis viimase tõuke see, et FBI juht keeldus andmast Valgele Majale ülevaadet sellest, mida ta senati komisjonile tunnistusi andes rääkida kavatseb.
Varem on USA meedia vallandamise põhjusena maininud ka seda, et Comey on korduvalt avalikkuse ees kinnitanud, et FBI uurib Trumpi nõunike ja Venemaa esindajate võimalikku koostööd, kuid samal ajal pole ta kinnitanud Trumpi poolt Twitteris tehtud vihjeid, justkui oleks president Barack Obama lasknud eriteenistustel tulevase riigipea järel luurata.
Trump olevat oma vestluskaaslastele kurtnud ka seda, et Comey avalikud esinemised on silmakirjalikud ning et viimane üritab kasutada Venemaa sekkumist puudutavaid kuulamisi selleks, et end märtrina esitleda.
Esmaspäeval ütles Trump oma kavatsusest Comey vallandada vaid valitud seltskonnale, kelle hulka kuulusid asepresident Mike Pence ning kõrged Valge Maja ametnikud, nende seas Reince Priebus, Stephen Bannon ja Donald McGahn. Seejärel kutsus ta Valgesse Majja justiitsminister Jeff Sessionsi ja asejustiitsminister Rosenstein. Kuna Sessions oli oma Vene-kontaktide tõttu end Venemaa sekkumist puudutava uurimise juurest taandanud, jäi Comey küsimus eelkõige just Rosensteini lahendada.
Sessions ja Rosensein said Trumpilt selge ülesande - põhjendada kirjalikult, miks FBI juht tuleb välja vahetada. Lõpuks mainiti ametliku põhjusena Comey tööd Hillary Clintoni e-kirjade skandaali uurimisel ning eriti sellest teavitamist vahetult enne valimisi. Trumpi meeskond lootis, et kuna Demokraatlikus Parteis peetakse Comeyt valimiskaotuse kaassüüdlaseks, ja vabariiklaste seas jälle Clintoni uurimisega viivitajaks, on kongressis Comey vallandamise asjus suur toetus.
Nii aga ei läinud. Demokraatlik Partei ja suur hulk vabariiklasi kritiseeris sammu väga teravalt ning nad märkisid, et see otsus suurendab üha rohkem vajadust, et Venemaa sekkumist peaks uurima eraldi määratud sõltumatu prokurör. Peamine tõdemus, mille kriitikud tegid oli järgmine: president vallandas FBI juhi samal ajal, kui FBI uurib presidendi meeskonna võimalikku koostööd Venemaa USA valimistesse sekkumisel. Ning põhjusena loetletakse asjaolusid, mis on olnud teada juba kuid ning mille kohta ka Trump ise on varem öelnud, et Comey tegutses õigesti. Ning kõik see toimub veel ajal, kui FBI ja kongressi komiteede uurimised Venemaa teemal hakkavad jõudma järgmisesse tõsisemasse faasi - näiteks on mitu kahtluse alla langenud isikut kutsutud vane all tunnistusi andma ning kohustatud neid vajalikke materjale üle andma.
Kui Valge Maja hakkas teisipäeva õhtul otsust põhjendama, viidati just nimelt asejustiitsminister Rosensteini soovile, millele president olevat justkui vastu tulnud. Rosensteini häiris selline narratiiv tõsiselt ning Valge Majaga seotud allika sõnul ähvardas ta tagasi astuda. Justiitsministeerium keeldus seda väidet kommenteerimast.
FBI ametnike seas aga olevat Comey vallandamise otsus võetud vastu tõelise kurbuse ja raevuga ning ühe Venemaa spioneerimist uuriva ametniku sõnul toob see samm kaasa selle, et FBI-s asutakse sellel teemal veelgi aktiivsemalt jälgi ajama. Ehk Comey vallandamine on asi, mida FBI-s niipea ei unustata.
Valge Maja pressiesindaja Sarah Huckabee Sanders ütles kolmapäeval, et Trump oli kaalunud Comey vallandamist juba alates 20. jaanuarist, mil ta presidendi ametivande andis.
Päeval, mil osa demokraate ja analüütikuid võrdles Trumpi otsust juhtumiga 1973. aastal, mil tollane president Richard Nixon vallandas sõltumatu prokuröri, kes Watergate'i skandaali uuris, kohtus Trump Valges Majas ka Nixoni-aegse välisministri Henry Kissingeriga. Kohtumise ajal põhjendas Trump ajakirjanikele, et vallandas Comey seepärast, et "viimane ei teinud lihtsalt head tööd".
WATCH: With Kissinger at his side, President Trump delivers first in-person response to Comey firing https://t.co/Srlj9sOSIP pic.twitter.com/rNjDWwK1Om
— PBS NewsHour (@NewsHour) May 10, 2017
Neljapäevasel kuulamisel osales Comey senine asetäitja
Neljapäeval astus senati luurekomitee ette tunnistusi andma FBI juhi kohusetäitja, Comey senine asetäitja Andrew McCabe. Algselt pidi sellel kuulamisel osalema Comey ise.
Otseülekannet (ja hiljem täismahus videot) kuulamiselt, millest võtab osa ka mitu teist kõrget luureametnikku, saab vaadata SIIT.
Ootamatud fotod Trumpi ja Lavrovi kohtumiselt
Lisaks FBI juhi vallandamisele puhkenud kriitikalainele tabas Trumpi administratsiooni kolmapäeval ka teine avalikke suhteid puudutav tagasilöök. Nimelt heideti administratsioonile ette seda, kuidas Venemaa välisminister Sergei Lavrovil lasti PR-initsiatiiv enda kätte haarata - esiteks pilkas ta välisminister Rex Tillersoni juuresolekul USA ajakirjanikke ning teiseks osutus Valges Majas toimunud kohtumise ainsaks piltide vahendajaks Venemaa välisministeerium.
Reporter: Does the Comey firing cast a shadow over your talks?
— CNN (@CNN) May 10, 2017
Lavrov: "Was he fired? You're kidding." https://t.co/EA1e2llZNx
Nimelt ei lastud USA meedia fotograafe Trumpi ja Lavrovi kohtumist jälgima. Ometi tegid seal fotosid Venemaa välisministeeriumi esindajad ning neid pilte avaldati reaalaajas Venemaa USA saatkonna ja Vene välisministeeriumi Twitteri-kontodel. Lisaks viibis kohtumisel lõbusas meeleolus ka suursaadik Sergei Kisljak, kellega peetud kõneluse asjaolude varjamise eest vallandati eelmine rahvusliku julgeoleku nõunik Michael Flynn.
Photos of Trump's meeting with Lavrov and Kislyak just hit the Getty wire and they're all credited to Russian news agency TASS pic.twitter.com/qE9lWB6KuS
— Matt Novak (@paleofuture) May 10, 2017
Valge Maja ametnik kinnitas neljapäeval CNN-ile, et administratsioon on pahane selle peale, kuidas Venemaa esindajad avaldasid fotosid Trumpi ja Lavrovi kohtumisest.
Ametniku sõnul ei osanud Valge Maja oodata, et Venemaa valitsus edastab oma riigimeediale ja avalikkusele fotosid Ovaalkabinetis toimunud kohtumisest.
"Nad trikitasid meiega," tunnistas vihane ametnik. "See on see probleem venelastega - nad valetavad."
Toimetaja: Laur Viirand