Levinson tutvustas Avatud Eesti Fondi arutelusarjas uuringu "Põhisuundumused Venemaa avalikus arvamuses" tulemusi, mille kohasel leiab üle kolmveerandi venelastest ehk 78 protsenti, et Venemaa võib olla uhke Krimmi sündmuste üle, häbi peaks juhtunu pärast tundma vaid kolme protsendi vastanute hinnangul.

"Krimmi annekteerimisel oli väga väga tugev mõju avalikule arvamusele Venemaal," rääkis Levinson. "See muutis president Putini reitingu ekstreemselt kõrgeks, mõned ütlevad, et uskumatult kõrgeks, üle 80 protsendi".

Ta selgitas, et inimestele on tähtis tunne, et Venemaa on taas suurvõim nagu seda oli Nõukogude Liit.

"See on nii tähtis, et kogu ülejäänu on justkui selle enesepildi tagajärg: me oleme taas suurvõim ja teised suurvõimud nagu USA peavad seda arvesse võtma," lausus sotsioloog.

Küsimusele, kas Venemaal on praegu vaenlasi, on vastused läbi aegade varieerunud. Kui pärast Pronksiööd oli Eesti küsitluste järgi venelaste arvates suur vaenlane, siis nüüd on Eesti vaenlaste nimistus peaaegu põhja langenud.

"See on Vene avaliku arvamuse reegel, kombineeritult Vene meediaga, et kui midagi avalikkust ei ärrita, muutub ta üsna ükskõikseks," põhjendas Levinson.

Ta tõi huvitavana välja Saksamaa juhtumi: riik oli nii president Boriss Jeltsini kui Putini jaoks tavaliselt üks paremaid sõpru, siis pärast seda, kui Saksa kantsler Angela Merkel Venemaa Krimmi tungimise pärast hukka mõistis, lakkas ka sõprus. Varasemate aastate paari protsendi asemel peab Saksamaad nüüd vaenulikuks ligi viiendik vastanuist.

Kõige Venemaa-sõbralikumaks riigiks pidasid vastajad Valgevenet, järgnevad Kasahstan ja Hiina, millest viimane on varem figureerinud ka vaenulike riikide seas. Vaenulike riikide esirinnas on USA, mis on seda 72 protsendi hinnangul. Järgneb Ukraina 48 protsendiga.

Juhul kui presidendivalimised peetaks kohe, hääletaks 61 protsenti vastanuist praeguse riigipea Vladimir Putini poolt ja viis protsenti toetaks Vladimir Žirinovskit.

"Putinil ei ole mingeid konkurente. [Aleksei] Navalnõid toetab üks protsent. Tõenäoliselt saab ta rohkem hääli, aga mitte nii palju, et tegelikku konkurentsi pakkuda," sõnas Levinson. "Ma pole politoloog, et ennustada, mida võimud teevad, aga täiesti võimalik, et nad püüavad sajaprotsendiliselt Putinile võitu tagada ja lükkavad Navalnõi ühel või teisel viisil poliitiliselt rajalt välja".

Kui praegu tahab kaks kolmandikku Putinit taas presidendiks, siis sotsioloog rõhutas, et see pole alati nii olnud. Näiteks 2011. aastal eelistasid pooled Vene vastajaist, et Putin vahetataks mõne teise poliitiku vastu välja.

Uuring "Põhisuundumused Venemaa avalikus arvamuses" viidi läbi 2016.-2017. aastal. Andmed saadi igal kuul läbiviidavaist arvamusküsitlustest.