Pärast Vene-Gruusia sõda 2008. aastal ja Abhaasia ja Lõuha-Ossetia tunnustamist Moskva poolt katkestas Thbilisi diplomaatilised suhted Moskvaga. Gruusia presidendist Mihheil Saakašvilist sai Vladimir Putini isiklik vaenlane. Koos temaga sattus terve Gruusia Venemaa vaenlaste nimekirja tippu.

Aga parlamendivalimistel 2012. aastal kaotas Saakašvili partei parlamendis enamuse. Järgmisel aastal võitis opositsiooni partei Gruusia unistus esindaja Georgi Margvelašvili presidendivalimised. Sellest hetkest alates hakkasid Vene-Gruusia suhted tasapisi paranema, vaatamata Vene vägede kohalolekule Abhaasias ja Lõuna-Osseetias.

"Mingi sõjakonflikt Gruusia territooriumil näiteks Gruusia ja Abhaasia või Gruusia ja Lõuna-Osseetia vahel on võimatu, sest see tähendaks automaatselt sõda Venemaaga. On saavutatud teatud status quo, on ühine arusaam julgeolekust. Ja kaubandus- ja majandussuhted normaliseeruvad samm-sammult," nentis Poliitilise konjunktuuri keskuse asedirektor Oleg Ignatov.

Esimeseks sammuks sai Gruusia veini edukas tagasitulek Venemaa poodidesse. 2015. aastal toodi Gruusiast Venemaale kaheksateist miljonit pudelit veini. Aasta hiljem kasvas see maht 27 miljonini.

Gruusia veini tuuakse Venemaale iga aastaga rohkem ja rohkem, aga poliitilisel tasemel valitseb kahepoolsetes suhetes ikka talv. Gruusia saatkond Moskvas on juba üheksa aastat kinni.

Venemaa ja Gruusia diplomaatide viimane kohtumine toimus eelmise aasta oktoobris Prahas. Asevälisminister Grigori Karassin ja peaministri eriesindaja Zurab Abašidze arutasid transpordi, kaubanduse ja kultuuri suhete paranemist. Mõlema diplomaadi sõnul oli kohtumine "huvitav ja perspektiivne", aga mida see võiks tähendada, arvestades et Abhaasia ja Lõuna-Osseetia küsimust pooled ei arutanud?

"Kui sa Gruusias räägid kas eliidi esindaja või tavalise inimesega, siis kõik väidavad sama: me oleme Venemaa poolt, ma tahame Venemaaga sõbrad olla, me oleme sõbrad ajalooliselt, me mõlemad oleme õigeusklikud. Aga loobuge Abhaasiast ja Lõuna-Osseetiast, ja siis olemegi parimad sõbrad! Aga reaalne poliitika näitab, et see on võimatu," märkis Poliitiliste tehnoloogiate keskuse asedirektor Aleksei Makarkin.

Samal ajal kasvab Vene turistide arv Gruusias - selleks pole neil viisat vaja. Kui 2015. aastal külastas Gruusiat 926 000 Vene turisti, siis eelmisel aastal kasvas see arv 12 protsenti, ehk 1 037 000 inimeseni. Venemaa viisarežiimist lõunanaabriga ei loobunud - Moskva arvab, et selleks on vaja diplomaatilised suhted täismahus taastada.

Vene välisministeerium oma viisastatistikat ei avalda, väites vaid, et eelmisel aastal kasvas Gruusia kodanikele väljastatud viisade arv võrreldes üle-eelmise aastaga umbes nelikümmend protsenti.

"Mõni päev tagasi sõitsin mina Gruusiasse ja see oli imelihtne. Hoopis teises olukorras on Gruusia kodanikud, kes tahavad Venemaale sõita. Mingeid tõsiseid samme või tõsist koostööd Venemaa poolt ei ole," lausus portaali Kavkazski Uzel peatoimetaja Grigori Švedov.

Moskval ei ole Gruusias "oma poissi" ehk poliitilist jõudu, mis pidevalt töötaks Venemaaga suhete paranemise nimel.

"Kogu Gruusia eliidi jaoks, välja arvatud Nino Burdžanadze partei, mis ei ole parlamendis esindatud, on suund Läänele konsensuslik," ütles Poliitiliste tehnoloogiate keskuse asedirektor Aleksei Makarkin.

"Gruusia ei loobunud oma plaanidest astuda NATO-sse ja Euroopa Liitu ning muidugi ei saa Venemaa juhtkond sellega nõustuda. Aga mingeid konflikte kahe riigi vahel sel teemal hetkel ei ole," lisas Poliitilise konjunktuuri keskuse asedirektor Oleg Ignatov.

Moskvat häirib aga Thbilisi koostöö NATO, eriti USA-ga. Viimane näide sellest eelmisel nädalal Washingtonis alla kirjutatud leping luureinfo vahetamisest. Ameerika instruktorid Gruusia vägedes panevad Moskva tõsiselt võtma oma kohustusi Abhaasia ja Lõuna-Osseetia kaitsmises.

"Jõutasakaalu igasugune muutmine, kaasa arvatud välisjõudude paigaldamine, on oht ja nõuab sümmeetrilist vastust. See ei tõsta turvalisust, vaid vastupidi - suurendab ohtu. Me ei tohi ignoreerida seda, mis toimus 8. augustil 2008. aastal. Ühest õppetunnist täitsa piisab," selgitas Rahvusvaheliste suhete instituudi dotsent Kirill Koktõš.

Euroopa Liidu otsust anda Gruusiale viisavabadus Moskva eriti tähele ei pannud. Las sõidavad - peaasi, et tõsisemat koostööd ei oleks.

"Praegu on Osseetia, Abhaasia ja Gruusia jälle väga madalal kohal koordinaatide süsteemis. Euroopa täna jälle ei saa aru, et need küsimused mõjutavad üldist julgeolekut, üldist poliitikat. Ja Krimmi praegune seisukord seda tõendab," nentis portaali Kavkazski Uzel peatoimetaja Grigori Švedov.

"Välisilma" stuudios kommenteeris teemat EL-i vaherahumissiooni analüüsiosakonna juhataja Kaupo Känd.