Euroopa Liidu idapartnerluse seitsmest sihtriigist on põhimõtteliselt alles jäänud Ukraina, Gruusia ja Moldova, kellega on mõtet edasi liikuda. Aserbaidžaan ei ole asjast huvitatud, sest see tähendaks avatust ja demokratiseerimist, Armeenia aga ei saa Venemaa toetusest ilma jääda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nädal tagasi kiitis viisavabaduse Gruusiaga heaks Euroopa Parlament ning see peaks kehtima hakkama märtsi lõpust. Samal ajal tõuseb toetus Gruusias paremaks läbisaamiseks Venemaaga.

Kolmapäeval arutasid mõlema riigi esindajad Prahas võimaliku viisarežiimi tühistamist.

"Kahjuks provotseeritakse meid iga päev. Viimane katse oli niinimetatud president Tibilovi oma - nimetada Lõuna-Osseetia ja Tšinvali regioon ümber. On raske, kuid sellest hoolimata jätkame pingutusi Venemaaga suhtlemiseks ning paralleelselt Gruusia sisemuutusteks ja lõimumiseks euroatlantiliste struktuuridega," rääkis Gruusia euroatlantilise integratsiooni minister Victor Dolidze.

Märk omaette on ka see, et Gruusia parlament arutab, kas panna põhiseadusesse punktid, et Euroopa Liit ja NATO jäävad riigi eesmärkideks.

Moldova saadab aga vastakaid signaale - jaanuaris ütles president Igor Dodon Moskvas Putiniga kohtudes, et Moldova loobub vabakaubandusleppest Euroopa Liiduga.

"Assotsiatsioonilepe Euroopa Liiduga püsib meie jaoks kõige tähtsam, kuid presidendi nägemuse peamine mõte on see, et Moldoval peab olema hea dialoog kõigiga, sealhulgas Venemaaga," kommenteeris Moldova Euroopa integratsiooni aseminister Daniela Morari.

Nii Gruusia kui ka Moldova puhul ei saa rääkida täielikust Euroopa Liitu astumisest nii pea - ühelt poolt on neis vaja reforme, teisalt aga pole Euroopa ka selleks valmis.

"Probleem on selles, et see on nagu omaette nišs. See ei tundu olevat keskne teema teiste riikide jaoks, sest suuremad prioriteedid - näiteks rändekriis, majandusküsimused, üldse Euroopa Liidu ühtsuse hoidmine Brexiti varjus - on palju suuremad küsimused, mis leiavad iga päev tähelepanu," rääkis välispoliitika ekspert Andres Kasekamp.

Lääne-Euroopa riikide suurem kaasamine võiks tähendada lõpuks ka seda, et idapartnerluse riike saab näidata kui üht edukat projekti, millega Euroopa Liit on hakkama saanud.

Maasikas: Eesti toetab Moldova püüdlusi siduda end tugevamalt Euroopa Liiduga

Reedel kohtus Eesti eriesindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas Tallinnas Moldova välisasjade ja Euroopa integratsiooni aseministri Daniela Morariga, et arutada Moldova edusamme Euroopa Liidu suunal ning novembris toimuva idapartnerluse tippkohtumise ettevalmistusi.

Maasikas rõhutas, et Moldova on Euroopa Liiduga assotsieerumislepingu ja laiendatud vabakaubanduslepingu rakendamiseks võtnud vastu reformikava, mille täitmist peab riik tõsiselt võtma.

Tema sõnul toetab Eesti Moldova püüdlusi siduda end tugevamalt Euroopa Liiduga.

"Soovitud tulemuse saavutamiseks on vaja olla konkreetne ja teada, mida tahetakse ning mis on reaalne," ütles Maasikas. "Euroopa Liiduga kõneldes tuleb end alati hästi ette valmistada ja olla ambitsioonikas, samas peab arvestama ka tasakaalustatud lähenemise vajadusega, sest nagu kõik Euroopa Liidu ühtse välispoliitika valdkonnad, vajab ka idapartnerlus otsusteks liikmesriikide konsensust," nentis Maasikas.

Tema hinnangul oleks tervitatav, kui nii EL-iga assotsieerunud riigid kui ka idapartnerlusriigid teeksid tihedamat omavahelist koostööd ja seaksid ka koos sihte.

Moldova on üks Eesti arengukoostöö võtmepartnereid ja 2016.-2018. aasta strateegia on juba kolmas samalaadne. Koostööd tehakse nii tervishoiusektoris kui ka demokraatlike riigistruktuuride tugevdamisel, kodanikuühiskonna ja maapiirkondade arengu toetamisel. Kõikides nendes valdkondades pööratakse tähelepanu infotehnoloogiale ja e-riigi lahenduste tutvustamisele ning juurutamisele nii igapäevaelus kui ka ülikoolihariduses.

2016. aastal andis Eesti Moldovale ametlikku arenguabi 950 000 eurot ja sarnane summa on ette nähtud ka selleks aastaks.