Hasartmängusõltuvuse riskigrupp on võrreldes 2014. aastal tehtud eelmise uuringuga kasvanud: kui siis kuulus riksigruppi neli protsenti 15-74-aastastest, siis nüüd juba kaheksa protsenti (umbes 78 600 inimest).

Keskmisel on riskigruppi kuuluja 15-29-aastane vene mees, kelle sissetulek on keskmine ehk jääb vahemikku 800-1199 eurot.

Sõltlast iseloomustab see, et ta mängib suurema summa peale, kui algselt plaanis, püüab reeglina oma kaotust järgnevatel päevadel tagasi teenida ning eitab teiste ees oma kaotust.

Mängusõltlased toidavad oma sõltuvust nii internetis kui saalides mängides, interneti osakaal kasvab aga jõudsalt: riskirühmas on kasvanud kõikide internetis mängitavate hasartmängude mängimine.

Probleemsete mängurite eelistatumad mängud internetis on loteriides osalemine (78 protsenti), kihlvedudes või spordiennustustes (33 protsenti), pokker (28 protsenti) ja kasiinomängud (29 protsenti). Võrreldes 2014. aastaga on riskirühmas kasvanud kõikide nende internetis mängitavate hasartmängude mängimine.

96 protsenti kõikidest hasartmängude mängijatest on viimase aasta jooksul mänginud väljaspool internetti. Internetis on raha peale mänginud 68 protsenti mänginutest.

Internetiväliselt on kasvanud hüppeliselt mänguautomaatidel mängimine väljaspool kasiinot ( varasema 18 protsendi asemel 52 protsenti sõltlastest), aga jätkuvalt mängitakse palju ka kasiinos, ehkki kasiino osakaal on võrreldes 2014. aastaga langenud (50 protsendilt 41-le). Kasiinos mängitakse mängulaudadel (varasema 32 protsendi asemel nüüd 26 protsenti), pokkerit (16 protsenti), samuti osaletakse kihlvedudes või spordiennustustes (18 protsenti).

Hasartmängusõltlased on hakanud varasemaga võrreldes ka üha enam mängimiseks või mänguvõla tasumiseks kiir- ja SMS-laene võtma.

Probleemsed mängurid panustavad suurema summa peale kui algselt planeeritud ega soovi raha peale mängimist või panuste tegemist lõpetada.

Mängijaid varasemast enam

Mängimine levib ka nende seas, kes sõltuvusse sattunud ei ole. Seejuures on hasartmängude mängimise tase meeste ja naiste seas ligilähedaselt võrdne (86 protsenti ja 83 protsenti). Enim mängivad hasartmänge 20-29-aastased (neist on mänginud 91 protsenti), mängimine on levinum eestlaste seas, kuigi suurem sõltuvus on välja kujunenud mitte-eestlaste seas.

Kuigi hasartmängude mängijate hulk on seekordses uuringus kõrgem kui eelmistes uuringutes, on mängimise sagedus mängijate seas pigem langenud. Kui väljaspool internetti mängimise sagedus on langenud vähesel määral, siis internetis mängimise sagedus oluliselt, välja arvatud loto, mida mängitakse sama palju kui varem.

Seega kuigi mängijate arv üldiselt on varasemaga võrreldes kasvanud, on sagedaste mängijate osa mängijate seas mõnevõrra vähenenud ning eriti paistab see silma noorte seas.

Faktum & Ariko viis küsitluse läbi veebi ja telefoni teel möödunud aasta detsembrist tänavu jaanuarini. Küsitluses osales 2507 vastajat vanuses 15-74.