2. jalaväebrigaadi ülema kolonel Eero Rebo sõnul suutsid mitme riigi sõdurid kiiresti moodustada ühtse meeskonna ja saada hakkama keeruliste ülesannetega.

"Meie käsutuses olid helikopterid, tankid, soomukid ja sillamasinad, mida 2. jalaväebrigaadil igapäevaselt ei ole. Saime Kevadtormil kogemuse, kuidas paremini nende vastu sõdida," rääkis Rebo.

Õppuse viimases faasis tegi 1. jalaväebrigaadile ja NATO lahingugrupile vastutegevust 2. jalaväebrigaad, mille koosseisu kuulusid lisaks Kuperjanovi jalaväepataljonile Saksa, Läti, Leedu ja Poola kompaniisuurused üksused ning Soome ja Hollandi pioneerid.

1. jalaväebrigaadi koosseisus osalesid õppuse viimases faasis Scoutspataljon, Kalevi jalaväepataljon ning liitlaste lahingugrupp, mida toetasid kaudtulega nii suurtükiväepataljoni kui ka liitlaste kaudtulerelvad. Õhuväe ja liitlaste õhuvahendid toetasid lahingutegevuses mõlemat brigaadi.

Kolmenädalase õppuse Kevadtormi üks eesmärke on ajateenijatest koosnevate jalaväepataljonide väljaõppe ja tegevuse hindamine erinevates lahinguliikides enne reservi arvamist juuni algul. Samuti harjutatati Kevadtormil koostegevust jalaväe ja erinevate relvaliikide ning staapide, üksuste ja liitlaste vahel.

Üle Eesti peetud Kevadtormi lõpurivistus peetakse neljapäeval kaitseväe keskpolügoonil.